Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Kariljonist lähemalt

Tartu raekoja torni paigaldati kellamäng 2001. aastal tolleaegse linnapea Andrus Ansipi ja abilinnapea Hannes Astoki algatusel. Kellamängu õnnistas praost Joel Luhamets 2001. aasta jõululaupäeval, mil raeplatsile kogunenud rahvahulk sai esmakordselt Eestis nautida kelladel esitatud muusikat. 18 pronkskellast koosnev kellamäng telliti Saksamaalt, Karlsruhe kellatehasest. Umbes 1,5 oktaavist koosneval kelladereal (a2, h2- kromaatiliselt dis4) sai esitada lihtsamaid muusikapalu.

 

Selleks et kelladel kõlav muusika oleks kõlaliselt rikkalikum ja põnevam, algatas Merle Kollom 2015. aasta oktoobris läbirääkimised olemasoleva instrumendi laiendamiseks. Idee teostus Tartu linnapea Urmas Klaasi aktiivsel kaasabil sügisel 2016. Saksa kellad kõlasid viimast korda lastekaitsepäeval, 1. juunil, mil lapsed said võimaluse kelladel esitatud tuntud lastelaule kaasa laulda. Nädal hiljem olid vanad kellad teel Hollandisse, et need ümber häälestada ning viia parimasse kõlalisse sobivusse 16 uue kellaga. Selleks oli vaja vanad kellad häälestada tavapäraselt 440 Hz-lt madalamaks – 435 Hz-le, mis tingis omakorda uute kellade madalama häälestuse. Samal ajal paigaldati Tartu raekojas kellamängule uus elektrisüsteem ja uuendati torni puit-balustraad. 30. septembril 2016 toimus uuendatud instrumendi vastuvõtmine, mille käigus tegi Taani kampanoloog Per Rasmus Møller 34 kellale 170 erinevat mõõtmist ning andis Hollandi meistrite tööle kõrge hinnangu. Kellad paigaldasid Hollandi tehase insenerid raekoja torni ning seadistasid oktoobri teisel nädalal. Vaatamata vihmasajule ja jahedale ilmale, oli 28. oktoobril 2016 uue instrumendi kaunist kõla, purskkaevul esitatud tantsu ja tulevärki nautima tulnud enam kui 2000 inimest.

 

Kavas oli:

Pjotr Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“  

Heino Eller „Kodumaine viis“

Olav Ehala uudisteos „Tartu kellad“

Georg Friedrich Händel „Kuninglik tulevärgimuusika“

Kaastegevad olid Just Tantsukool ja Tulekild Ilutulestikud OÜ

 

Tartu raekoja kariljoni kelladerea heliulatus on veidi alla kolme oktaavi (g2 – kromaatiliselt e6), kellade kogukaal ilma löögimehhanismideta on 1030 kg, suurim kell kaalub 96 kg, väikseim 8 kg. Kellamängu kellade, löögimehhanismide ja metallraami konstruktsiooni kogukaal on 2,6 tonni, mis on ühtlasi Tartu raekoja torni iseärasusi arvestades optimaalne instrumendi suurus ja kaal. Tartu raekoja kariljon on Eestis paiknevast kahest kell-instrumendist vanim ja suurim. Teine, digitaalselt juhitav 25 kellaga kariljon, paikneb Viljandi Jaani kiriku kellatornis. Kariljoni kellad on valatud pronksist, mille sulamis on enamasti umbes 80% vaske ja 20% tina. Tartusse tellitud uute kellade koostisesse kuulub lisaks vasele 20% tina, 0,5% pliid, 1% tsinki, rauda ja antimoni.

 

Tartu kariljon kuulub Tartu Linnavalitsusele, selle hea käekäigu eest kannavad hoolt linnavarade osakond, avalike suhete osakond ning infotehnoloogia teenistus. Kellamängu muusika- ja projektijuhi Merle Kollomi pädevuses on kellamängu aastaprogrammi kunstiline kujundamine, kellamuusika seaded, uued algatused, sh kellamängu originaalpalade konkurss, kellamängu kontserdid ja uued koostööalgatused.

Foto: Kalle Paalits
Foto: Kalle Paalits

Viimati muudetud 23.04.2017