Aastal 2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest: Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.
Põhiseadus on ühtaegu meie riikluse tüvitekst ja ühiskonna peamisi väärtusi koondav alusdokument, millel on kindel roll inimeste igapäevaelus. Me ei mõtle sellele kuigi tihti, ent tegelikult on just põhiseaduses sätestatud põhiõigused, vabadused ja kohustused need, mis annavad raami meie elu kujundavatele tähtsatele tegemistele ja ettevõtmistele – õpingutele ja tööelule, igaühe eneseteostusele, aga ka suhetele kaaskodanike ja lähedastega.
Põhiseaduse üle aegade ja ka üle inimese elukaare ulatuv mõju väärib laialdast ja esinduslikku meelespidamist. Seetõttu tähistab justiitsministeerium 2020. aastat põhiseaduse aastana, et tutvustada ühiskonnale tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pöörame inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist.
Nii on valminudki Tartu linnavalitsusel koostöös Tartu Kunstikooliga sillanäitus, mille kaudu toome tartlasteni ühe põneva ja kaasa mõtlema kutsuva näituse Eesti Vabariigi Põhiseadusest. Näituse keskmeks on tekstid, mis said inspiratsiooni rahvuseepose Kalevipoja värssidest ning põhiseaduse peatükkidest.
Soovime, et vaataja leiab siit põnevaid vaatenurki ja võtab siit kaasa mõtteainet kodanikuks olemisele ja Eestiga ühes hingamiseks. Toredat avastamist!
Eesti Vabariigi põhiseaduse eri ajastute originaalversioone näeb ka ERMi raamatukogus.
Tartu Kunstikooli õpilaste näitus „Põhiseadusega põhiseadusest“
Vanessa Järv: "Ma polnud kunagi varem põhiseadusele mõelnud ega ka seda lugenud enne selle näituse korraldamist. Umbes kuu aega oli, aga ainuke asi mis mu peas keerles põhiseadus ja kuidas seda vaatajateni tuua. Teosed on erinevates stiilides ja mitmete peidetud sõnumitega. Mida lähemalt vaatad ja uurid seda põnevamaks läheb teos. Julgustan igaüht andma teostele ka oma tähendus ja mõelda kaugemale, kui mina suutsin. Loodetavasti inspireerib see näitus vaatajat ja aitab seadusi näha teisest vaatenurgast."
Kristin Kaldam: "Aga ükskord algab aeg, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähevad lõkendama. Eesti on saavutanud iseseisvuse ja vabaduse. Nagu eeposes, kui Kalevipoeg koju jõuab, aitab valida Eesti rahval õige tee. Tänapäeval on põhiseadus iga eestimaalase teejuhiks. Meie, rahvana oleme Kalevipojad ning põhiseadus on nüüdisaja eepos. Eepos on rahvakultuuri osa ja me võime olla uhked Eesti Vabariigi põhiseaduse sajanda aastapäeva puhul. Hinnakem oma põhiseadust nii, nagu hindas eepost selle looja, Friedrich Reinhold Kreutzwald. Põhiseadus 100 näitusetööd on inspireeritud Kalevipoja eepose värssidest. Tegemist ei ole rahvaluulega vaid põhiseaduse juubelile pühendatud värssidega. Palju õnne meile!"
Mette Mari Kaljas: "Põhiseaduse ja rahvuse teemadel mõtiskledes otsisin motiive, mis võimalikult paljusid eesti inimesi ühendavad. Rahulik maakodu keset metsa on midagi sellist, mis tõenäoliselt igas eestlases mõne mälestuse või tunde tekitab. Metsas on meie õigus, vabadus, rahulolu. Teisalt interpreteerisin sisu läbi abstraktsete ja tunnetuslike mustrite, mis jätavad tunnetusvabaduse ja annavad rahu luuletustesse süüvida."
Aulis Puri: „Soov oli jutustada läbi lühikese pildiseeria üks müstiline lugu. Loo peategelasteks said harilikud eestlased. Need samad eestlased, kes ennemuiste ehituse jaoks välismaal laudu toomas käisid ning nüüd seal ehitamas käivad. Aastaarvud kalendris muutuvad, kuid hing mitte. Oleme ikka veel need samad kangelased, kes oma eepost kirjutavad.“
Näitus on juunis 2020 avatud Tartu Kaarsillal. Piltidel olevad tekstid ei ole arvutiekraanil hästi loetavad - näitust tasub minna vaatama ikka Kaarsillale.
27.05.2020
