13. märtsil 2025 kell 9.30–18.00 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42).
Siuru. Sinilind. Midrilind. Taara tütar ja salakuulaja. Lind või imevõimetega neiu? Kreutzwaldi leiutis.
Siuru-nimelise rühmitusena tegid ennast 1917. aastal kuulsaks Marie Under ja teised. Muutes seejuures ka kirjanduse populaarseks.
Siuru on Tartu uue kultuurikeskuse nimi. Aga siuru on veel palju muud. Uurime siuru ideed ja mõju.
Konverentsil analüüsitakse Siuru-linnu tähendusi Eesti kultuuriloos võimalikult avaralt ja mitmeplaaniliselt. Konverentsil tulevad vaatluse alla nii Siuru seosed rahvaluule ning (rahvus)mütoloogiaga, Siuru roll kirjanduses, kunstis ja muusikas kui ka võimalikud seosed keeleteaduse, ornitoloogia ja psühholoogiaga.
Päevakava ja teesid
9.30 Avasõnad.
Tartu linnapea Urmas Klaas
Tartu kultuurikeskuse Siuru juhataja Aavo Kokk
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid
9.45–11.15
Valdur Mikita „Siuruloogia”
Eerik Jõks „Siuru sisemine sära – muusikalind ja linnumuusika”
Mare Kõiva „Siurulind-sinilind maailma mütoloogias”
kohvipaus
11.45–13.15
Mart Velsker „„Siuru“ I–III: linnud ja lennud”
Tiina Abel „Lähedalseisjad: „Siuru“ ringi kunstnikud”
Tõnis Tatar „Eesti kultuurielu nimetustest kirjandusrühmitus Siuru aegadel”
lõunapaus
14.30–16
Karl Pajusalu „Laulust sündinud siuru Eestis ja kaugemalgi"
Taive Särg „Loomislaulu lind: munast mitte-sündinu”
Marko Mägi „Vääriti mõistetud (ja kuvatud) lind”
kohvipaus
16.30–18
Grete Arro „Unistamise kasulikkusest”
Kärt Summatavet „Hingelinnu radadel. Kunstniku mõtteid”
Toomas Kiho „Siuru Valhallas”
18.15
RÜÜT "Loojalind" (kontsert)
Korraldajad ja toetajad
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja kultuurikeskuse Siuru meeskond.
Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond.