Tartu sümboolika

Tartu linna lipp on linnale Poola kuninga Stephen Báthory 1584. aasta 9. mai privileegiga lubatud rõhtsa poolitusega kahelaidne valge-punane lipp, mille laiud on võrdsed. Lipu keskel asub Tartu linna vapi suur kujutis (vapi ja lipu kõrguste suhe 1:2).

Tartu lippu saab osta:

• TAMEO LIPP OÜ Jalaka 64, Tartu, tel 736 2414; 517 7921; [email protected]

• OÜ Lipuvabrik (asub Tallinnas), tel 668 4270, [email protected]

• OÜ Liputehas (asub Tallinnas), tel 646 6316, [email protected]

• Tekstiilprint OÜ (asub Tallinnas), tel 5683 0351,  [email protected]

Tartu linna lippu võib heisata Tartu linna pidupäevadel ja tähtsündmustel, samuti koos Eesti lipuga Eesti lipu seaduses sätestatud lipupäevadel:

• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev

• 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev

• 14. märts – emakeelepäev

• maikuu teine pühapäev – emadepäev

• 9. mai – Euroopa päev

• 4. juuni – Eesti lipu päev

• 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)

• 23. juuni – võidupüha

• 24. juuni – jaanipäev

• 20. august – taasiseseisvumispäev

• 1. september – teadmistepäev

• oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev

• novembrikuu teine pühapäev – isadepäev

• riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev

Lisaks eeltoodule on Tartu linna elanikel õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul ning Tartus tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus.

Eesti lipu seaduse järgi tuleb mitme lipu heiskamisel järgida põhimõtteid:

• Lipud peavad olema heisatud eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse ja Eesti lipuga samale kõrgusele.

• Heisatavad lipud on võrdse laiusega.

• Kui Tartu linna lipp heisatakse koos Eesti lipuga, paigutatakse linna lipp Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.

Tartu linna vapp on punane, alt ümara äärega kilp, millel on kujutatud hõbedane, korrapärastest kividest laotud sakmetega linnamüür, mille mõlemas otsas on värav ja torn. Tornide alakorrusel on kaarjad hõbedased nišid. Tornide ülakorrusel on neliksiiruste motiivid sõõrides. Teise korruse lõpetab sakmeline serv. Tornide kooniliste kivikatuste tippudes on kuldsed ristid. Tornidevahelisel müüril asuvas kaarjas, ülestõstetud langevõrega väravaavas on punasel taustal hõbedane kuueharuline täht ja selle all kett, mille otsad on seinale kinnitatud. Tornide vahel müüri kohal hõljuvad ristatuna hõbedane võti (keelega ülespoole) suunaga alt vasakult üles paremale ja võtit kattev kuldse käepidemega hõbedane mõõk suunaga alt paremalt üles vasakule. Vapil on kolm kuju: tavaline vapp kilbiga ja kilbita ning väikesümboolika ristatud võtme ja mõõgaga. Lipu ja vapi näidised asuvad linnavalitsuse linnakantseleis.

VAPI KASUTAMINE

Kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta vappi kasutatakse volikogu, volikogu kantselei, linnavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne.
Kilbita vappi kasutatakse linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites ja plommitemplites.

Muudel juhtudel saab vappi kasutada linnavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel linnavalitsus.