Krista Aru

Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler

Krista Aru

Ajakirjandusloolane ja museoloog Krista Aru on teinud südame ja suure tarkusega tööd eesti kultuuri ja kultuuripärandi säilimise ja järjepidevuse kindlustamisel.

Krista Aru on töötanud direktorina kolmes olulises mäluasutuses: Eesti Kirjandusmuuseumis (1995–2005), Eesti Rahva Muuseumis (2006–2012) ja Tartu Ülikooli
raamatukogus (2019–2024). Tänu tema eestvedamisele on toimunud kõigi kolme asutuse töös olulisi arenguid, mis on aidanud toetada pärandi säilimist ning tõstnud mitme rahvuskultuuri kandva asutuse nähtavust kultuurimaastikul. Ta on seisnud (digi)kirjavara kättesaadavuse eest: ta oli Eesti Kirjandusmuuseumis eesti kultuurimälu jaoks olulisi rahvustrükiseid koondava „Eesti trükise punase raamatu“ projekti algatamise juures ja ERMis suuremahuliste kultuuripärandi digiteerimisprojektide eestvedaja. ERMi direktorina ühendas ta rahvuskultuuri huvid ja sellele hääleks olemise, tugevdades muuseumi rahvusvahelist tuntust ja liikumist uue maja ehituse suunas. Tema eestvedamisel sai alguse koostöö Eesti Maanteeametiga, kui ühistöö tulemusena märgistati Eestis omaaegsed kihelkonnapiirid. Krista Aru on olulisemaid nüüdisaja eesti ajakirjanduse ajaloo uurijaid.

Teadlasena on kõige tähenduslikum tema põhjalik monograafia „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ (2019). Eesti ajakirjanduse ajalugu ja Jaan Tõnissoni tähenduse mõtestamine on olulisel kohal tema uurimis- ja loometöös ning on teinud temast ka Jaan Tõnissoni Seltsi eestvedaja, suurmehe aadete tutvustaja ja edasikandja. Ajakirjandusajaloo valdkonnas on ta mitmete põlvkondade jaoks olnud hinnatud õppejõud.

Krista Aru on olnud aktiivne ühiskondliku väärtusruumi kujundaja, võttes otseselt osa Eesti kultuuri- ja teaduspoliitika kujundamisest, olles olnud SA Teadusagentuuri juhatuse liige ja Riigikogu liige.

Ta on olnud seotud paljude Eesti kultuuri-, meedia- ja mäluasutuste tegevuse planeerimisega, olles nende juhtorganites: SA Kultuurileht, Eesti Rahvusarhiiv, Põlva Talurahvamuuseum, Eesti Muinsuskaitse, ERM, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Rahvusringhääling, SA Vanemuine, Eesti Rahvuskultuuri Fond, TÜ muuseum, Maaülikooli kuratoorium, MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista, MTÜ Jaan Tõnissoni Selts (esimees alates 2014) jt. Ta on olnud aastakümneid Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu, Kirjandusmuuseumide Alakomitee aktiivne liige. Esinemistega rahvusvahelistel konverentsidel, samamoodi sadades Eesti paigus on tema missioon olnud tutvustada Tartut ja parimat Eesti kultuurist.

Krista Aru mitmekülgne tegevus on pärjanud teda riiklike, Tartu linna ning valdkonna auhindadega: Valgetähe III klassi teenetemärk (2000), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (2004), Tartu Kultuurikandja (2011, 2016), aasta kodanik (2012), Tartumaa Kuldne Tammeoks (2013), Eesti Teaduste Akadeemia sõber (2018), Jaan Krossi kirjandusauhind (2021), Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni aastate daam (2022), Eesti Teaduste Akadeemia medal (2022), Tartu Ülikooli aumärk (2023), Rahvusmõtte auhind (2024) ning 2023. aastal lisati tema jalajäljed Tartu Teerajajate alleele.

Vaata videot Krista Arust