Emeriitprofessor Rein Taagepera lapsepõlv ja koolitee algus möödus Tartus, kuid 1944. aasta sügisel lahkus Taageperade perekond sõjapõgenikena Eestist. Tal on Toronto ja Delaware’i ülikoolidest bakalaureusekraad tuumaenergia alal, magistrikraadid füüsika ja rahvusvaheliste suhete alal ning filosoofiadoktori kraad tahke keha füüsika alal. Rein Taagepera teaduslik huvi on keskendunud ennustuslike mudelite loomisele sotsiaalteadustes.
Teadustegevuse kõrval oli tema suureks missiooniks Eesti iseseisvuse taastamisele kaasa aitamine. Alates 1987. aastast lõi ta aktiivselt kaasa Eesti poliitilises elus. Rein Taagepera oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Ta seisis kindlalt selle eest, et Eestist saaks parlamentaarne riik. Temalt pärineb teaduslikult põhjendatud ettepanek, et Riigikogus võiks olla 101 liiget.
1991. aastal tuli Rein Taagepera tagasi sünnilinna Tartu, soovides panustada Eesti ühiskonda ja haridusse. Ta oli üheks Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna loomise eestvedajaks ning selle esimene dekaan. Ta oli ka Tartu Ülikooli politoloogia professor ning 1998. aastast emeriitprofessor. Rein Taagepera tõi endaga kaasa uue akadeemilise mentaliteedi ning uue kvaliteedi õppetöös.
Rein Taageperale on olnud oluline ka positiivse arvamuskultuuri edendamine. Koos abikaasaga rajasid nad 2005. aastal Eestis Metsaülikooli traditsiooni, mis on suunatud Eesti ühiskondlike probleemide tutvustamisele ja lahkamisele.
Rein Taageperad on tunnustatud Riigivapi teise klassi teenetemärgiga. Demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest sai ta Rootsis Skytte auhinna, mida peetakse politoloogias samaväärseks Nobeli preemiaga. Eelmisel aastal sai Rein Taagepera rahvusvahelise politoloogia assotsiatsiooni maineka Karl Deutschi auhinna, mis on võrdleva poliitika üks kõrgemaid preemiaid. Tartu linna aukodanik aastast 2017.