11. märtsil kell 19.00 toimub Tartu Ülikooli botaanikaaia roosimajas (Lai tn 40) loodusloovusõhtu Riho Västrikuga
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia pressiteade
/ Loodus ja loovus ei ole ainult juhuslikult sarnased häälikujärjendid või kõlaliselt sarnased sõnad. Nad on ühe sõnatüve kaks haru. On ju selge - kui looja midagi loob, siis see on loodu. Loodu on seega loomise teel saadu. Ja nüüd paneme kaks s-i juurde ja näeme, et ka loodu-s pole muud kui loomise saadu-s. Ja on selge - selleks, et luua midagi nii keerukat ja samas ilusat, nagu on loodus, peab selle loojal – kes ta iganes ka poleks - olema päris parasjagu loovust, ilma ei tule lihtsalt välja. Saab seega põhjendatult öelda, et loovus ongi looja loomus. Ja kui see nii on, siis äratab see mõnevõrra lootust, et loodus lõpuks kogu sellele jamale, mida me siin korraldame, loova lahenduse leiab.
Loodusloovusõhtutel kohtume inimestega, keda loodus on inspireerinud tegelema kas loodusteadustega või siis hoopis kunstiga - luulega, muusika või kujutava kunstiga. Vahel mahuvad mõlemad võimalused ka ühe inimese sisse. Aga kõiki neid ühendab sügav austus ja uudishimu looduses ja loodusega toimuva vastu.
Riho Västrik (sündinud 4. augustil 1965) on eesti dokumentalist, stsenarist, filmiprodutsent ja ajaloolane.
Aastatel 1988–2000 õppis Riho Västrik Tartu Ülikoolis, kus sai bakalaureusekraadi ajaloo ja ajakirjanduse alal. Alates 2006. aastast õppis ta Balti Filmi- ja Meediakoolis magistriõppes produtseerimise erialal.
Teinud rohkem kui 20 dokumentaalfilmi, viimane neist loodusfilm „Kriimsilm, karuott ja rebane".
“Loodusehuvi on mul juba lapseeast peale,” ütleb Riho. “Viiendas klassis saatsin fenoloogiliste vaatluste perfokaarte Tallinna, vist Pioneeride Majja: esimene paiseleht sinu piirkonnas, esimene põldlõoke… ja Türil oli ka matkaring, neljandas klassis käisin n-ö matkakoolis ja sain siis matkaorganisaatori nimetuse. Hiljem jäid need asjad kuidagi soiku, aga olid minu sees olemas.”
Loodushuvi on Västrikku saatnud juba aastakümneid ja seda enam loodab režissöör, et „Kriimsilm, karuott ja rebane” tekitab vaatajas tõelise kohal olemise tunde. Ometi jätab Västrik teadlikult saladuseks, kus asub filmis kujutatud kotkaste söödaplats ja selle ümbrus. Siinkohal võttis filmimees eeskuju Fred Jüssi soovitusest. “Kui tegime koos saate „Tasakaal” esimest hooaega, ütles Jüssi: kui on mõni eriti unikaalne looduspaik Eestis, siis ära liiga täpselt ütle, kus see on. Muidu on oht, et pärast ta enam nii unikaalne ei ole. Seepärast ütlen, et kõik toimub Loode-Eestis ja väga väikesel alal. Kui lõpus droonikaadrit vaadata, siis on näha, et see maastik on mosaiikne. On metsaalasid ja rabaalasid. Loomadele-lindudele meeldivad sellised vahelduvad maastikud.”
Loodusloovusõhtu toimub 11. märtsil kell 19.00 Tartu Ülikooli botaanikaaia roosimajas (Lai tn 40).
Loodusloovusõhtul osalemine on piletiga, mida saab soetada Fientast lingil: https://fienta.com/et/loodusloovusohtu-riho-vastrikuga
Viimati muudetud 11.03.2026
