Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Eelarvestrateegia ootab tartlaste tagasisidet

Tartu Linnavolikogu

Rahaga jääskulptuur Foto: Juhan Voolaid

7. oktoober / Volikogu saatis avalikule väljapanekule Tartu järgmise nelja aasta eelarvestrateegia, mis keskendub toimetulekule majanduskriisiga ja võimekusele panustada linna arengusse.

Eelarvestrateegia on finantsplaan linna arengukava eesmärkide täimiseks ning eelarve koostamise alus. Avalikustamisele suunatud strateegia käsitleb aastaid 2021-2024.

Covid-19 pandeemia on toonud kaasa globaalse majanduskriisi, Eestile ennustab rahandusministeerium käesolevaks aastaks 5,5 protsendilist majanduslangust. Langus pidurdub 2021. aastal.

Tartu linn lähtub vastutsüklilise eelarvepoliitika põhimõtetest, mis toetab finantsilist jätkusuutlikkust, tasakaalustades langustsükli mõju majandusse investeerimise ja tööhõive säilitamisega.

Eelarvestrateegia on 2021. aastal planeeritud defitsiidiga, seejärel liigutakse taas eelarve tasakaalu suunas. Linna laenukoormus püsib stabiilselt 55 protsendi lähedal, laenu võetakse vaid investeeringuteks ja laenukohustuste refinantseerimiseks.

Strateegia peamine eesmärk on säilitada Tartu võimekus panustada linna arengusse. Seetõttu on kogu eelarvestrateegia perioodi jooksul kavas hoida põhitegevuse kulude kasv ligikaudu üldise hinnatõusu tasemel. Tööjõukulud on kavandatud ligikaudu prognoositavast Eesti keskmise palga taseme tõusust lähtudes. See võimaldab nelja aasta jooksul investeerida 111 miljonit eurot.

Linna prioriteet on haridus, eelkõige investeeringud koolidesse ja lasteaedadesse. Eelarvestrateegia perioodi algusesse jääb Karlova kooli hoonete (Lina 2 ja Salme 1a) remont, perioodi teise poolde on kavandatud Ploomi 1 hoone rekonstrueerimine Kroonuaia kooli hariduslike erivajadustega õpilaste tarbeks. 2023. aastal peaks algama Hansa kooli ja Descartes'i kooli uue hoone projekteerimine. Lasteaedadest on järgmise nelja aasta jooksul suuremad tööd plaanis Ristikheinas, Meelespeas ja Pokus.

Kultuuripealinna projektile on kavandatud 22,3 miljonit eurot, millest linna osalus on 8,8 miljonit. Samuti on eelarvestrateegiasse planeeritud 1,3 miljonit eurot südalinna kultuurikeskuse arhitektuurikonkursiks ja projekteerimiseks ning 2 miljonit Annelinna jalgpallihallile.

Olulised investeeringud lähevad ka majandusse ja keskkonnavaldkonda. Koostöös riigiga algab kauaoodatud Riia ringi rekonstrueerimine, jätkub Riia tänava kergliiklussilla ja raudteetunneli rajamine, palju tähelepanu saavad ka energia- ja kliimakava eesmärkide täitmine, jalg- ja jalgrattateed, säästlik tänavavalgustus jpm.

Sotsiaalse kaitse valdkonnas on suuremate investeeringutena kavas Tüve tänavale sotsiaalüürimajade rajamine ning Nõlvaku hooldekodu ehitamine.

Abilinna Gea Kangilaski pani linnarahvale südamele, et eelarvestrateegias on lähtutud hetkel teadaolevaist võimalustest, mis tähendab, et kriitilises olukorras võivad mitmed varem kavatsetud investeeringud ootejärjekorda jääda. "Me teeme linnavalitsuses iga päev tööd, et leida lisavahendeid olgu siis Euroopa Liidu fondidest või koostöös riigiga. Ma väga loodan, et meil õnnestub järgnevatel aastatel nii mõnigi hoone või muu oluline objekt siiski veel korda teha,“ rõhutas Kangilaski.

Eelarvestrateegia avalik väljapanek on Tartu kodulehel 12. oktoobrist kuni 8. novembrini.

Lisainfo:
abilinnapea Gea Kangilaski, 736 1163, 521 3295
rahanduskomisjoni esimees Toomas Kapp, 504 3415

Aune Rumm

linnavolikogu kantselei
peaspetsialist

Tel: 736 1202
Mob: 514 9896

Viimati muudetud 19.10.2020