Euroopa teadusnõukogu grant aitab leida täpsemaid lahendusi täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosimiseks
/ Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto ühendab mainekas Euroopa Teadusnõukogu grandiprojektis geneetika, psühholoogia ja andmeteaduse, et selgitada täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekkepõhjusi ning parandada diagnoosivõtteid.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on võrdlemisi uus diagnoos, mida on pikalt kasutatud eeskätt lastel: hinnanguliselt esineb seda lapseeas algavat neuroarengulist häiret 5–7%-l lastest. Et ATH-l on tugev geneetiline taust, jäävad sellele iseloomulikud tunnused enamasti püsima ka täiskasvanueas. Eesti geenivaramu viimase viie aasta andmete põhjal on aga ATH diagnooside arv täiskasvanute seas mitmekordistunud. Sama suundumust kinnitavad ka rahvusvahelised uuringud.
Diagnooside arvu kiire kasv viitab Lehto sõnul sellele, et ATH-le iseloomulikud sümptomid, näiteks rahutu olek ning raskused keskendumisel, planeerimisel ja ülesannete lõpetamisel, puudutavad aina suuremat hulka täiskasvanuid. Kui laste puhul on ATH-d põhjalikult uuritud, siis aina levinuma täiskasvanute ATH tekkepõhjused ja -mehhanismid on seni teadmata.
Olukorra muudab keerukaks tõsiasi, et täiskasvanutel kattuvad ATH sümptomid suuresti paljude teiste vaimse tervise probleemide, näiteks depressiooni või ärevuse tunnustega. Samuti võivad need probleemid tekkida selliste keskkonnategurite mõjul nagu väsimus ja stress. „Senised andmed viitavad aga sellele, et ATH-ga seostuvad ka paljud inimese geenivariandid, mida praegu veel diagnoosi määramisel ei kasutata, kuid millest võiks suur abi olla,“ selgitas Lehto oma uurimisprojekti ajendiks olnud probleemi.
ATH-ga seotud geneetika
Lehto töörühm plaanibki järgmise viie aasta jooksul uurida täiskasvanute ATH-ga seotud probleemide tekkepõhjused, kasutades nii geeniinfot kui ka keskkonna- ja elustiiliandmeid, sh andmeid nutiseadmete kasutamise kohta. Analüüsi kaasatakse TÜ Eesti geenivaramu kõrval ka Norra, Hollandi, Rootsi ja Ühendkuningriigi biopankade andmeid. Seejuures uuritakse haiguse sümptomite geneetikat, et välja selgitada, millised tunnused on geneetiliselt enam seotud ATH-ga ja mis võivad tuleneda teistest teguritest.
Lehto möönab, et praegu arstide käsutuses olevad vahendid ei võimalda vaimse tervise probleeme piisavalt täpselt eristada. „Psühhiaatria on valdkond, kus pole praegu veel kasutusel ühtegi diagnostilist biomarkerit. Kogu diagnoosimine tugineb peamiselt patsiendi enda ütlustele,“ rääkis Lehto.
Täpsemad diagnoosivõtted
Projekti lõppeesmärk on luua uudne töövahend täiskasvanute ATH täpsemaks tuvastamiseks. Masinõppemeetodite abil selgitatakse elustiili ning isiksuseomadusi puudutavate küsimustike põhjal välja ATH geeniriskiga tugevalt seotud sümptomite kogumid. Nende põhjal plaanib töörühm töötada välja senisest täpsema küsimustiku, mis aitab panna täiskasvanule ATH diagnoosi kallist geenianalüüsi tegemata. „Selles seisnebki meie projekti innovaatilisus. Tulemusena valmib uudne bioloogial põhinev hindamisvahend, mille abil on loodetavasti tulevikus võimalik täpsemini tuvastada need täiskasvanud, kel on lapseeas jäänud ATH diagnoosimata ja kes saavad lõpuks õige raviga oma eluaegsele murele lahenduse. Mis veelgi olulisem – samal põhimõttel võib õnnestuda edaspidi paremini kindlaks teha ka teisi vaimse tervise probleeme, mida on praegu raske eristada,“ selgitas Lehto.
Uurimisprojekti eelarve on ligi 1,5 miljonit, mis tuleb Euroopa Komisjonilt. Euroopa Teadusnõukogu grandid on teadusmaailmas ühed hinnatuimad. Seekordses voorus kandideeris grandile 3928 projekti, millest olid edukad 12%. Alustava teadlase grant on mõeldud karjääri alustavale teadlasele, kelle doktorikraadi kaitsmisest pole möödas rohkem kui seitse aastat. Tartu Ülikoolist on Euroopa Teadusnõukogu grandi seni saanud 15 teadlast.
Viimati muudetud 04.09.2025
