Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-8°

Tartu dendropargi arendamisel lähtutakse ala liigirikkusest

Tartu Linnavalitsuse pressiteade

Dendropark Foto: Marti Viilu

30. november / Eesti Maaülikooli teadlased uurisid Tartu Spordi tellimusel põhjalikult Tartu linna servas asuvat dendroparki Maaülikooli linnaku ja Emajõe vahel ning tõdesid, et ala praegust mitmekesisust tuleb säilitada ka pargi edasisel planeerimisel. Tartu Sport ja linnavalitsus teevad järgmise suure sammu dendropargi arendamisel juba järgmisel aastal. 

„Oleme seadnud endale eesmärgiks koostada kõigile Tartu olulisematele parkidele hoolduskavad, mis arvestavad sealsete eripäradega ning annavad hooldus- ja arendustööde teostamiseks olulised suunised. Esimesena valmis Toomemäe hoolduskava ja kohe järgmisena saab ette võetud dendropark. Inimese ja looduse ladus koostoimimine ei ole lihtne lähteülesanne, kuid mõistlik tasakaal tuleb leida," ütles abilinnapea Raimond Tamm. 

Ligi 40 ha suurune linna roheala on praegu kasutusel tervisespordi ning vaba aja veetmise kohana, kuid uuringu tulemustest selgus, et piirkond on liigirohke ka putukate, taimede ja lindude poolest. “Dendropargi ala on väga mitmenäoline ja seda tuleb kindlasti säilitada, sest piirkonna bioloogiline mitmekesisus annab ka ala puhkeotstarbelisele väärtusele üsna palju juurde,” kommenteeris tulemusi Eesti Maaülikooli vanemteadur Olavi Kurina.
 
Dendropark on Tartu rohealadest ja parkidest pindalalt suurim. Pargi rajamisest on möödas ligi pool sajandit, mille jooksul on see omandanud juba mõningase küpsusastme. Elurikkusele aitavad kaasa aja jooksul tekkinud põõsarinne ja jõeäärne niiske mets, mis pakuvad varju ja toidupoolist ligi 351 liigile lülijalgsetele. Dendropargi elupaikade mitmekesisus soodustab mujal Eestis suhtelisest haruldaste putukaliikide olemasolu ning uurimistöö käigus leiti pargist esmakordselt Eestis mitmed kahetiivaliste ja ämblikulaadsete liigid.
 
Lisaks on Tartu dendropark üks linnurikkamaid pargialasid Tartu linna piires. Pargis registreeriti 59 pesitsevat linnuliiki ning 41 külalisliiki. Kokku on kohatud dendropargis tervelt 127 linnuliiki, nende seas esimese kategooria kaitsealusteid liike nagu merikotkas, väike-konnakotkas, suurt-konnakotkas ning kalakotkas. 
 
Uuringute tulemusel koostab Tartu Sport koos Tartu linnamajanduse osakonnaga dendropargi hoolduskava, millega arvestatakse teadlaste ettepanekuid ala liigirikkuse säilitamisel. Koostöös linnaga plaanib Tartu Sport jätkata dendropargi arendamist ning tuleval aastal tahetakse hanke korras leida partner, kes hakkab erinevaid sihtgruppe kaasates maa-ala arendusprojekti koostama.
 
"Ala on sobiv koht linnarahvale näiteks pärismaiste ja sisse toodud taimeliikide tundma õppimiseks ning lindude ja putukate vaatlemiseks. Seega ei tohi unustada, et parki peaksid ära mahtuma nii loomad, linnud, taimed kui ka inimesed, kes satuvad parki sporti tegema või niisama aega veetma," ütles Tartu Sport müügi- ja teenindusjuht Auli Solo. 
 
Maaülikooli dendropark ehk Tähtvere dendropark rajati 1971. aastal metsateadlase Endel Laasi eestvõttel ning on planeeritud maastikuarhitekt Ethel Brafmanni poolt. Esimesed puud istutati dendroparki 1971. aasta aprillis. 
 
Roheala uurimusel osalesid Eesti Maaülikooli entomoloogia vanemteadur Olavi Kurina, herbaariumi peaspetsialist Thea Kull, vee- ja rändlindude ökoloogia ja kaitse peaspetsialist Leho Luigujõe, nooremteadur Liina Jürisoo ning EMÜ maastikuarhitektuuri magistrant Airi Loid. Uuringuid rahastati Tartu linna reservfondist.
 
Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda Tähtvere Puhkepargi kodulehel: http://arena.ee/puhkepark/dendropark/

Rutt Ernits-Sups

avalike suhete osakond
kommunikatsioonispetsialist

Tel:
Mob: 5554 0731

Viimati muudetud 30.11.2020