Uudised

Viis Tartu kammerkoori teevad Veljo Tormise auks sõpruskohtumise

Koos moodustatakse 110-liikmeline ühendkoor, kellega tähistatakse Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva. Muu hulgas lauldakse suure kooriga ka „Raua needmist“.

Viis koori kohtuvad laval esimest korda, varem ei ole ühiselt midagi ette võetud.

Kas siis muidu kohtutaksegi ainult laulupeol või konkursil? „Varem ei ole sellist suurt ühisprojekti tõesti ette tulnud. Kõige suuremad kooride kohtumised on laulupeod, vahel esinevad koorid ka paarikaupa. Meie tahtsime vaadata, kui detaili me viie omavahel sarnase tasemega kooriga saame minna. Et mis ikkagi muusikaliselt juhtub või juhtuda saab, kui 110 inimest laulab näiteks „Raua needmist“ koos,“ räägib kontserdi üks kunstilistest juhtidest ja Kammerkoori Kolm Lindu dirigent Kärolin Tuisk. 

Aga mis siis juhtub? „See on väga suur kogus energiat,“ tõdeb Tuisk. „„Raua needmine“ on suur ja tume teos, helilooja on sinna lisanud lisaks muusikalisele ka erinevate hääleliste karakterite intensiivsuse. Lauljad lähevad sinna väga sisse, paljud laulavad seda lausa peast. Ma ei tea, kas keegi on seda varem kogenud, kui 110 inimest su poole lihtsalt karjuvad ja silmade vilkudes rauda neavad 10 minutit järjest. Dirigent peab ise ikkagi suutma mingisse seisundisse minna, et suuta muusikaliselt ja ideoloogiselt seda kõike juhtida, selle sees olla. See vajab harjumist, samas tulemus on vägev.“ 

Teine kunstiline juht Küllike Joosing, kes on Kammerkoor Helü dirigent, sekundeerib: „„Raua needmine“ oli ainus teos, mis oli kontserdikavas kohe, kui ühiskontserdi idee tekkis. See on SEE lugu, see on meie aeg. Kontsert algab teise suure teosega – „Helletused“. See juba ise ongi kuidagi suure koori jaoks kirjutatud ja mida palju seetõttu ei laulda ka. Taive Särg saatis toredad rahvalaulu arhiivisalvestused ja selles teoses tuleb rahvalaul suure koori väes teistmoodi välja. Tormis kirjutas selle ju oma noorelt lahkunud õe mälestuseks väga kiiresti. Nii on tema tunne sellesse salvestunud ja viib meid igatsusega lapsepõlve tagasi. Aega, mil ajal ei olnud mõõtu ja võimalustel piire. Pirjo Jonase soolod lisavad teosele eri karakterites mänglevust ja värve,” rõõmustas Joosing. 

Ühel kontserdil on korraga kaks kunstilist juhti. Kuidas te omavahel olete ülesandeid jaganud?„Mina vist ei tunne, et meid oleks kaks selles mõttes, et midagi jääks endal tegemata. Me oleme töötanud kuidagi väga loomulikult. See protsess algas juba kevadel ja oleme saanud rahulikult sammuda. Kahekesi teha on just hea, saab vastutust jagada, ühiselt arutada. Koos tehes saavad asjad mu meelest paremad ka, minule on see väga istunud. Dirigentegi on laval rohkem kui meie Käroliniga, kuigi sidus ja teistmoodi tore oleks kindlasti juhatada ka kahekesi või et on ainult üks dirigent. Proovides on ka mõnus ja soe energia,“ räägib Joosing. 
„Jah, õhkkond on siin projektis olnud nii proovides kui ka korraldusmeeskonnas tore ja toetav. Nii tekivad ka äkkideed, kas või näiteks need kaks Tormise T-särki. Tormis rääkis ühes raadiosaates oma esimesest sõnast „vuia-vuia“ („vurra-vurra“) ja sellest, kuidas lapsena kukk talle kanu taga ajades otsaette tonksti tegi. Produtsent kuulas neid salvestusi ja mõtles, et oh, valame selle T-särgi formaati, et mis teie arvate. Tormis oli muusikaliselt punk, särgid tulid tõesti lahedad. Lisaks valmistas šokolaadiprofessor Jaan Habicht Tormisest inspireeritud erimaiuse „Helletusi maalt ja merelt“, kus kasutas kadakamarju ja meresoola. Seega Tormis inspireerib endiselt ja mitte ainult muusikas!“ rõõmustas Kärolin Tuisk.

Viie koori kontserdid „Veljo Tormis 95 | 110 helletust“ toimuvad tuleval nädalavahetusel 20.09 Tartus ERMi A-poolel ja 21.09 Tallinnas EMTA suures saalis. Koorid laulavad terve kontserdi koos ja originaalnootidest. Kontserdiga kogutakse annetusi Veljo Tormise Virtuaalkeskusele.

Lisainfo: kolmlindu.ee/veljo-tormis-95-110-helletust

Viimati muudetud 16.09.2025