Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-5°
-5°

Tartu regionaalse seemnekapitali fondi potentsiaalsete investeerimispakkumiste maht järgneva 5 aasta jooksul

Kokkuvõte Uuringu eesmärgiks oli hinnata nõudluse mahtu Tartu linna poolt loodavale seemnekapitali fondile 5. aasta perspektiivis.\nKokkuvõttes on ainuüksi intervjueeritud ettevõtjate ning teadlaste seas 15 isikut, kellel on seemnekapitali investeeringut vajavad projektid. Lähtudes intervjueeritute minimaalse investeeringu soovidest oleks fondile esitatavate taotluste maht üle 16 miljoni krooni. Tagamaks fondi jätkusuutlikkust, tuleks saavutada 6-10 uue teadmistemahuka firma loomine aastas. Taoline juurdekasv võiks viia 14-20 taotluseni aastas ning taotluste rahaline maht võiks hinnanguliselt jääda 12-16 miljoni krooni vahemikku.\nOluliste aspektidena tõstatusid uuringu teostamisel järgmised küsimused:\nMis on fondi eesmärk? – lihtsalt uudsete projektide rahastamise puhul ei erineta palju EAS-ist, pankadest või erainvestoritest.\nKuidas tagada fondi juhtimise kvaliteet?\nKuidas tagada investeeringule lisandväärtus? – mitmed intervjueeritud leidsid, et lisaks rahale on vaja ligipääsu võrgustikele ning kogemust tehnoloogiamahukate ettevõtete rahvusvahelisele turule viimisel. Samuti oleks fondil lisandväärtus, kui suudetaks pikaajalise tegevusprogrammi abil kaasa aidata rohkema arvu teadmismahukate ettevõtete loomisele (nõudluse mõjutamine).\nKuidas tagada jätkufinantseerimine? Fondi lisandväärtus võiks seisneda suutlikkuses tagada jätkufinantseerimine (pakkumise mõjutamine).\nTagamaks investeeringute võimendamine, tuleks teha koostööd Arengufondi ja/või erainvestoritega. Biotehnoloogia puhul hinnata mõne Skandinaavia biotehnoloogia investeerimisfondi harukontori avamist Tartus.\nKui fondi eesmärk on kasvatada globaalse haardega ettevõtteid, tuleks investeerida ühte projekti mitmeid miljoneid eurosid, mis ei ole kooskõlas fondi planeeritavate mahtudega.\nFondi haldamise ning juhtimise kulud (sh. projektide hindamine) võivad ulatuda miljonitesse kroonidesse aastas. Näiteks kui ühe äriprojekti hindamiseks ekspertide poolt kulub 50-100 000 krooni, oleks ainuüksi 15 käesoleva uurimuse käigus leitud seemnekapitali vajava projekti hindamise kulu 750 000- 1 500 000 krooni.\nKas ollakse valmis kandma nö. õpikulu? Tõenäoliselt ei õnnestu esimese korraga saada paika parimaid reegleid ning tugistruktuure, mis toetaksid piisavalt investeeringu nõudlust ja pakkumist Tartu linna soovitud tasemel ning kvaliteediga.\nFondi finantsskeemi loomisel tuleks eristada suurema ja väiksema kapitalimahukusega projekte.\nJärgnevalt on toodud mõningad ettepanekud nimetatud kahte tüüpi projektide rahastuse skeemide loomiseks.\nVäiksema kapitalimahukusega projektidel puuduvad ambitsioonid saada riskikapitalistidelt jätkufinantseerimist või planeeritakse ettevõtte orgaanilist arendamist. Taoliste projektide puhul võib kaaluda (omakapitali)laenu intressiga 8-12% ja mahus kuni 1,5 miljonit krooni. Rahastus võimaldaks algatada uusi ettevõtteid ning toetada ettevõtluskeskkonna arengut. Rahastuse instrumendi väljatöötamine võiks toimuda koostöös pankade ja Kredexiga ning dialoogis Tartu regiooni ettevõtjatega.\nSuurema kapitalimahukusega projektid vajavad kindlasti jätkufinantseerimist riskikapitalistidelt. Selliste projektide puhul on oluline, et TSK fond suudaks kaasa lüüa nn. parimate Tartust välja kasvavate riskikapitalistidele atraktiivsete projektide rahastamisel. See omakorda tähendab, et fondi juhtimisse kaasatakse tugevad kompetentsed spetsialistid, kes suudavad läbi rääkida erainvestorite ja riskikapitalistidega ning luua lisaväärtust eelseemne faasis, st. erainvestorid tunnustavad projekti ülestöötamist ja väärtuse kasvu.\nKuigi suurema kapitalimahukusega projektides osalemine nõuab suuremat kompetentsi ja investeeringuid, suurendab neisse projektidesse panustamine tõenäosust jõuda rahvusvahelise edulooni. Samas võib suuremate projektide puhul osutuda konverteeritav laen ka probleemseks instrumendiks, kuna riskikapitalistid ei pruugi soovida taolise skeemi alusel rahastatud ettevõttesse investeerida. Seetõttu võib olla vajadus „puhta omakapitali investeeringu“ instrumendi järele.\nAspektid, mida tuleks kaaluda suurema kapitalimahukusega projektide finantseerimise skeemide loomisel, on järgmised:\nTuleks hinnata võimalust anda fondijuhtimine erafirma kätte, kes saab osaleda kapitalijaotusskeemis-viimane võimaldaks professionaalide kaasamist;\nTõenäoliselt tuleks professionaalide kaasamisel arvestada minimaalselt 1,5 miljoni krooni fondijuhtimiskuludega aastas;\nOsalemaks kiire väärtuse kasvu faasides ja säilitamaks arvestatav osalus kuni investorite väljumiseni (aktsiaturule minek vms.), tuleb olla valmis investeerima kuni 300 000-500 000 eurot;\nFondikapitali struktureerimine tuleb läbi arutada Arengufondi ja erainvestoritega.

Valdkond Muud, Ettevõtlus

Koostaja Invent Baltics, Connect Eesti

Valmimisaeg 2007

Tagasi uurimuste lehele