Võistluse peamiseks eesmärgiks on leida võistlusala korterelamute ja äriotstarbega kinnistutele linnaehituslikult terviklik visioon. Visiooni osaks on ka hoonete vahelise ruumi ja kaasnevate tänavate ja rohealade põhimõtete väljatöötamine. Visioon saab aluseks tulevastele võimalikele arendustele. Arvestades, et võistlusala katab väga suure ja eripalgelise territooriumi antakse võistlustingimustega võimalus kasutada tulevastes arendustes mitmete võistlustööde ideid. Väljavalitud tööde autorid kaasatakse vastavatesse arendusetappidesse, olgu selleks detailplaneeringu koostamine, avaliku ruumi kujundamine jne.
Visioonivõistlus algab 10. juuni 2020.a. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 18. september, 2020.a. Töö tuleb edastada digitaalselt aadressil [email protected] või digitaalsed andmekandjad tuua kohale või saata posti või kulleriga aadressile: Küüni 5, III korrus, kabinet 323, Tartu hiljemalt kell 16:00.
Žürii koosseis: Reno Laidre, abilinnapea, žürii esimees; Tõnis Arjus, linnaarhitekt, žürii aseesimees, volitatud arhitekt; Indrek Ranniku, üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja; Indrek Rünkla, volitatud arhitekt-ekspert, EAL; Tiit Sild, volitatud arhitekt, EAL; Peeter Pere, volitatud arhitekt-ekspert, EAL (varuliige).
Võistluse preemiafond on kokku 28 000 eurot (bruto summa), mis jaguneb järgnevalt:
I – 10 000 eurot
II – 8000 eurot
III – 6000 eurot
Ergutuspreemiad - 2 x 2000 eurot
Lähteülesanne / Competition brief
Küsimused ja vastused
1. Kas võistlustöö peab lähtuma visioonivõistluse lähteülesande dokumendis peatükis 6 välja toodud kasutustingimustest ja kui ei, siis milline on mänguruum nendest (mitte)kinnipidamisel (hoonete korruselisus, krundi täisehituseprotsent jne)?
Võistlustöö peab lähtuma lähteülesandest ja välja toodud kasutustingimustest. Kuna tegemist on visioonivõistlusega ning hetkel on koostamisel uus üldplaneering, siis mõjuval linnaehituslikul põhjendusel võib pakkuda ka erisusi. Idee sobivust hindab žürii ning juhul kui idee osutub valituks, kaalutakse seda täiendavalt üldplaneeringu menetluse protsessis. Arvestades, et erisus oleks vastuolus senise üldplaneeringu lahendusega, ei saa olla ettepaneku tegija kindel, et kasutustingimustega vastuolus lahendused leiavad heakskiidu.
2. Maksimaalne kavadatavate korterite arv on 1170, aga milline on vähim korterite arv, mille peaks kindlasti tagama?
Korterite arv ja äripindade hulk sõltub ideekavanditest ning väljapakutud elamutüüpidest. Vähimat korterite arvu selle tõttu ei määratleta, kuid linna ootus on, et piirkonda tekiks piisav hulk elu- ja äripindasid, et elavdada piirkonna kasutust.
3. Raadi visioonivõistluse eeskirjas on kirjas, et vähemalt üks osalejatest peab olema volitatud arhitekt, tase 7 või volitatud arhitekt-ekspert tase 8. Kas võistlus on vaid eesti arhitektidele avatud või saavad ka teiste Euroopa riikide arhitektid osaleda? Milliseid dokumente peaksid sel juhul välismaa arhitektid esitama?
Osaleda saavad ka välisriigis omandatud nõutud kutsetasemele vastavat või samaväärset kvalifikatsiooni omavad arhitektid ja nende poolt juhitud arhitektide rühmad. Esitada võib sisse skännitud algse kutset tõendava dokumendi ja selle vabas vormis tõlke.
4. Kas on võimalik saada ka 3D mudelid Tartu Linnahalli eskiisile ning olemasolevatele Roosi tn angaaridele?
Tartu Arena kohta ei ole rohkem jooniseid kui on võistluse lisamaterjalides. Lisatud on piirkonna üldine 3D mudel, millest saab kätte angaaride ligikaudse mahu. Arvestada tuleb, et tegemist on 2016. aasta mudeliga ja tänane olukord on muutunud - hooneosasid on lammutatud. Kõige värskema pildi saab Maa-Ameti avalikest ruumiandmetest: kaldaerofotodelt ja aerolaserskaneerimise (punktipilve) andmetest.
5. Millisel moel kaasatakse autorid järgnevasse protsessi? Kas järgneb kindel töö, näiteks detailplaneeringu koostamine, või on tegemist ainult nn. konsultatsiooniga?
Arvestades, et tegemist on visioonivõistluse etapiga, ei ole hetkel võimalik konkreetsemalt hinnata võistlusjärgseid tegevusi ja võimalikke koostöö kohti.
6. Ettepanek muuta võistlustingimuste p 7.4 selliselt, et võistlustöö võiks esitada ka juhul, kui meeskonnas on kas ruumilise keskkonna planeerija kutsetunnistusega isik või volitatud maastikuarhitekt või volitatud maastikuarhitekt-ekspert.
Praegu on vaatamata üldisema idee saamise võistlusele määratud ainult ühe kutseala esindaja, kuigi nii üldisema planeerimise kui hoonetevahelise väliruumiga saavad edukalt tegutseda ka teiste kutsealade esindajad; sama hästi võiks hoonetevahelise ruumiga tegelemise tagamiseks nõuda maastikuarhitekti kaasamist, et väliruum ei jääks vaid hoonete ning parkimise vahel olevaks murulappideks püramiidjate puudega. Kui tegemist oleks arhitektuurivõistlusega, siis oleks põhjendatud praegune spetsialistide ringi piiramine, kuid visioonivõistlusel võiks olla suuremad võimalused ideede esitamiseks.
Ettepanek kaasata võistlustöö koostamisse maastikuarhitekt ja planeerija on hea ning seda ka praegune võistlusülesanne ei välista. Meeskonnas peab aga olema esindatud ka arhitekt ning me ei näe vajalikuks võistlustingimuste muutmist.
7. Kas võiksime konteksti modelleerimise jaoks juurde saada ka naabruskonna 3D mudeli ruudud 474659, 474660, 475659, 476659 ja kui linna mudel seda kajastab, siis ka ERMi ala ehk 476660?
Naabruskonna 3D mudeli ruudud: 474659, 474660, 475659, 476659, 476660
8. Palun esitada alusplaan, millel on olemas krundipiirid.