Korteriühistule

Elektriühenduste varutoite toetusmeede

Toetusmeede Tartu linna korteriühistutele soojasõlmede elektriühenduste varutoite ehitamiseks

Tartu linnavalitsus viis läbi hanke Tartu kaugküttega liitunud korterelamute soojasõlmedes elektriühenduse varutoite ehitamiseks. Selleks rajatakse kortermaja soojussõlme ühenduspunkt generaatori või akujaamaga ühendamise võimaldamiseks, milleks on vaja teha eraldi elektritööd.

Hanke kogumaksumus on 100 tuhat eurot. Tegemist on ennetava kriisivalmiduse lahendusega, mille eesmärk on tagada, et kortermaja soojussõlm toimiks ka ulatusliku elektrikatkestuse korral ning keskkütte soojus jõuaks ka radiaatoritesse.

2027. aastal jätkatakse juba esitatud taotlustega ja avatakse uus taotlusvoor. Sel aastal rajatakse varutoite ühendamise võimalus kokku ligikaudu 350 soojasõlmele. Esimeses järjekorras ehitatakse välja soojasõlmed, mille elektriühendus on ühefaasiline. Kolmefaasiliste elektriühendustega soojasõlmede ühendused rajatakse 2027. aastal.

Kõik töödega seotud kulud katab Tartu linnavalitsus. Korteriühistud ise midagi maksma ei pea, tuleb täita ainult vastav taotlus.

Kortermaja soojasõlme varutoite väljaehitamiseks tuleb korteriühistul esitada taotlus Tartu linnaportaalis.

Taotlusvorm on avatud 2026. aasta 3. juulist kuni 25. oktoobrini ning sel aastal tehakse töid kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni.

Taotluse esitamise nõuded:

Taotluse saab esitada allkirjaõiguslik korteriühistu esindaja
Kortermajas peab olema korteriühistu
Kortermaja peab olema liitunud kaugküttevõrguga

Pärast taotluse esitamist vaadatakse üle, kas taotlus vastab esitatud nõuetele ning seejärel edastatakse see töid teostavale ettevõttele, kes ise võtab korteriühistu esindajaga ühendust tööde teostamise kokkuleppimiseks.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Miks peaks korteriühistu seda toetust taotlema?
Meetme eesmärk on suurendada korterelamute kriisikindlust. Elektrikatkestuse korral saab soojasõlme ühendada generaatori või akujaamaga, mis aitab tagada kütte toimimise ka elektrikatkestuse ajal.
Kes saavad toetust taotleda?
Toetust saavad taotleda Tartu linnas ja Tartu linna maapiirkonnas registreeritud korteriühistud, mis on liitunud kaugküttega.
Miks meede kehtib ainult korteriühistutele?
Kortermajad on kriisis kõige haavatavamad: sõltuvus elektrist, veest ja kaugküttest on kõige suurem ning teenused katkevad korraga paljudel inimestel.
Kas gaasiküttega või muu küttelahendusega korteriühistu saab toetust?
Ei. Meede on mõeldud ainult kaugküttega liitunud korteriühistutele.
Kas tegemist on sama meetmega, mida pakub Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)?
Ei. Tegemist on Tartu linna meetmega, mille eesmärk on rajada korterelamute soojasõlmedele varutoite ühenduskohad.
Mida tähendab varutoite ühenduskoht?
See on elektriühendus, mille kaudu saab elektrikatkestuse ajal ühendada soojasõlme generaatori või akujaamaga, et kortermaja küttesüsteem saaks töötamist jätkata.
Kas korteriühistu peab ise midagi maksma?
Ei. Kõik meetme raames tehtavad tööd ja materjalid rahastatakse Tartu linna poolt.
Kas korteriühistu peab pärast tööde valmimist ostma generaatori või akujaama?
Ei pea, aga on soovitatav. Generaatori või akujaama soetamine on vabatahtlik ja korteriühistu enda otsus.
Mis vahe on generaatoril ja akujaamal?
Mõlemad lahendused võimaldavad soojasõlme töö jätkumist elektrikatkestuse ajal. Projekti raames rajatava lahenduse puhul on eelistatud akujaam, kuna see on kasutajale mugavam ja turvalisem – elektrikatkestuse korral toimub ümberlülitus varutoitele automaatselt ning kasutaja sekkumine ei ole vajalik. Generaatori kasutamisel võib olla vajalik seadme käivitamine või muud täiendavad toimingud. Informatsiooni generaatorite kasutamise kohta on võimalik saada Päästeameti kodulehelt.
Kas on vahet, kas korteriühistu kasutab generaatorit või akujaama?
Mõlemad võimaldavad soojasõlme töö jätkumist elektrikatkestuse ajal. Üldjuhul on akujaam kasutajale mugavam ja turvalisem lahendus, kuna see võimaldab automaatsemat tööd ning ei vaja kütuse varumist.

Taotluse esitamine

Kus saab taotluse esitada?
Taotluse saab esitada Tartu linnaportaalis.
Kes saab taotluse esitada?
Taotluse saab esitada ainult korteriühistu allkirjaõiguslik isik ehk Äriregistrisse kantud juhatuse liige. Haldusfirmad, kes on korteriühistute poolt valitud nende maja haldama ja hooldama, kuid ei ole juhatuse liikmete seas, ei saa taotlust esitada, seda saab teha ainult juhatuse esindusõiguslik isik. Neil haldusfirmadel soovitame taotluse esitamiseks korteriühistu juhatusega ühendust võtta.
Mida peab taotluses märkima?
Taotluses tuleb esitada:
- korteriühistu nimi, registrikood ja aadress
- kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress;
- kaugkütte pakkuja;
- soojasõlmede arv;
- ühefaasiliste ja kolmefaasiliste soojasõlmede arv;
- nõusolek kontaktandmete edastamiseks tööde teostajale.
Kes võib olla käesoleva meetme raames korteriühistu kontaktisik?
Kontaktisik võib olla:
- korteriühistu juhatuse liige;
- haldusettevõtte esindaja;
- hooldusettevõtte esindaja;
- muu korteriühistu määratud isik.
Kontaktisik suhtleb töövõtjaga ning osaleb tööde vastuvõtmisel ning kokkuleppel korteriühistuga võib olla tööde vastuvõtja.
Miks küsitakse nõusolekut kontaktandmete kasutamiseks?
Selleks, et tööde teostaja saaks võtta ühendust tööde aja kokkuleppimiseks ning lahendada töödega seotud küsimusi.
Kuidas saan teada, kas minu taotlus on vastu võetud?
Pärast taotluse esitamist saadab linnaportaal automaatse kinnituse. Vajadusel võtab linn taotlejaga täiendavate küsimuste korral ühendust.
Kas taotluse saab esitada, kui korteriühistu andmed äriregistris ei ole ajakohased?
Ei saa. Soovitame enne taotluse esitamist kontrollida ja vajadusel uuendada korteriühistu andmed ja esindajad Äriregistris.
Kas korteriühistu saab esitada mitu taotlust?
Ei. Korteriühistu esitab ühe taotluse, kuhu märgitakse kõik ühistu soojasõlmed.
Kui korteriühistu koosneb mitmest majast, kuidas tuleb taotlus esitada?
Korteriühistu esitab ühe taotluse sõltumata sellest, mitut hoonet ta haldab. Taotluses tuleb märkida kõigi hoonete soojasõlmede koguarv.
Mis juhtub siis, kui meetme eelarve saab täis?
Taotluste vastuvõtt lõpetatakse. Seetõttu on soovitatav esitada taotlus võimalikult varakult. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras.
Mis saab siis, kui ma ei jõua sel aastal taotlust esitada?
Linn kavandab meetme jätkamist ka järgmisel aastal. Täpsem info avaldatakse enne järgmise taotlusvooru avamist.

Tööde teostamine

Kuidas on valitud tööde teostaja?
Tartu linn viis läbi riigihanke.
Millal töid tehakse?
Taotlusvoor on avatatud 25. juunist kuni 25. oktoobrini või kuni meetme rahaliste vahendite lõppemiseni. Pärast taotluse kontrollimist edastab linn andmed töövõtjale. Töövõtja võtab KÜ poolse kontaktisikuga ühendust ning lepib kokku tööde tegemise aja.
Kas töid tehakse nii ühefaasilistele kui ka kolmefaasilistele soojasõlmedele?
2026. aastal rajatakse ühendused ühefaasilistele soojasõlmedele. Kolmefaasiliste soojasõlmede ühendused rajatakse 2027. aastal. Kui te esitate taotluse ainult 3-faasilise ühendusega soojasõlmele, siis jääb teie taotlus ootele ning teie korteriühistus tehakse tööd 2027. aastal. Sellest antakse teile teada. Uut taotlust enam esitama ei pea.
Kes vastutab tööde kvaliteedi eest?
Tööde kvaliteedi ja nõuetekohase teostamise eest vastutab töövõtja. Tööde vastuvõtmises osaleb ka korteriühistu määratud esindaja (kontaktisik) ja käidukorraldaja.
Millised dokumendid saab korteriühistu pärast tööde lõppu?
Korteriühistule antakse üle:
- teostusjoonised;
- tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.
Kui pikk on garantii töödele?
Töödele kehtib 2-aastane garantii.
Kas pärast tööde valmimist tekib korteriühistule kohustusi?
Jah. Rajatud varutoite ühendus muutub hoone elektrisüsteemi osaks ning seda tuleb hooldada koos ülejäänud elektripaigaldisega vastavalt kehtivatele nõuetele.

Tehnilised küsimused

Mida tähendab „Mitu soojasõlme on majas“?
Taotlusse tuleb esitada korteriühistus olevate kaugkütte soojasõlmede koguarv.
Mida teha, kui ma ei tea soojasõlmede arvu?
Vajalikku infot saab tavaliselt haldusettevõttelt, soojasõlme hooldajalt või hoone tehnilisest dokumentatsioonist.
Kuidas teada saada, kas soojasõlm on ühe- või kolmefaasilise elektriühendusega?
Kui te seda ei tea, pöörduge haldusettevõtte, soojasõlme hooldaja või elektrispetsialisti poole.
Mis vahe on ühefaasilisel ja kolmefaasilisel ühendusel?
Ühefaasiline elektriühendus kasutab 230 V pinget. Kolmefaasiline elektriühendus kasutab 400 V pinget ning seda kasutatakse tavaliselt suurema võimsusega seadmete puhul.
Kas ühefaasiliste ja kolmefaasiliste soojasõlmede jaoks tuleb esitada eraldi taotlus?
Ei. Mõlemad märgitakse samale taotlusele.
Kes otsustab, millise võimsusega generaatorit või akujaama korterelamu vajab?
Vajaliku võimsuse määrab üldjuhul elektrispetsialist või hoone käidukorraldaja, lähtudes konkreetse soojasõlme elektritarbest.

Lisainfo: linnavarade osakonna juhataja asetäitja Mait Raig, tel 505 1612.

Elanikkonnakaitse koolitused korteriühistutele

Tartu linn ja Päästeamet viisid 2025. aastal läbi korteriühistute esindajatele ja kortermajade elanikele tasuta elanikkonnakaitse koolitused!

Koolituste eesmärk oli tõsta teadlikkust elanikkonnakaitsest ja kriisideks valmisolekust: mida saavad korteriühistud ja elanikud teha, et olla valmis elutähtsate teenuste katkestusteks ja kriisiolukordadeks. Koolituse teemad olid elekter, küte, vesi, kanalisatsioon, side, keldrite korrashoid ja varjumine. Koolitajateks olid
elanikkonnakaitse eksperdid Päästeametist ja Tartu linnavalitsuse kriisikoordinaatorid.

2025. aastal toimus kokku 20 koolitust. Vaata koolituse materjale allpool infomaterjalide all.