Laiendamine ja ümberehitus

Üle 60 m² ehitisealuse pindalaga elamute (üksikelamud, korterelamud, ühiselamud jms) ümberehitamisel tuleb koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega Tartu linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonnale menetlemiseks. Ehitusteatis on riigilõivuvaba ning seda menetletakse kuni kümme päeva.

Ehitusseadustiku § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva hoone omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva hoone üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Hoone ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

1. muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;

2. muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
3. paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
4. muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
5. viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
6. taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Üle 60 m² ehitisealuse pindalaga elamu laiendamise puhul tuleb kontrollida ehitisregistrist hoone olemasolevat mahtu (m³). Kui hoonet laiendatakse vähem kui 33% hoone ehitisregistrijärgsest mahust, siis tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui üle 60 m² ehitisealuse pindalaga elamut laiendatakse rohkem kui 33% võrra ehitisregistrijärgsest mahust, tuleb ehitusseadustiku järgi taotleda ehitusluba, tasuda riigilõiv ning esitada nõuetele vastav ehitusprojekt.

Ehitusseadustiku § 4 lg 2 järgi on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.

Kõigi mitteelamute (nt kaubandushooned, teenindushooned jms) ümberehitamiseks ja igasuguseks laiendamiseks tuleb taotleda ehitusluba ning koostada nõuetele vastav ehitusprojekt.

Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta

Uusehitise ja ehitusalust pinda suurendavate juurdeehitiste puhul ehitusprojekti koostamise aluskaardiks võtta päevakohastatud (olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud koostaja andmed (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistuses. Alusele peavad olema kantud kõik puud. Alusplaanina ei saa kasutada kommunikatsioonide teostusmõõdistuste jooniseid.

Kui ehituse käigus ei suurendata olemasoleva hoone ehitusalust pinda, võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil) või ortofotol. Oluline on, et kogu olemasolev olukord oleks asendiplaanil kajastatud.

Kui hoone kavandatav laiendus suurendab hoone algset mahtu üle 33%, tuleb projekti aluseks võtta projekteerimistingimused. Taotlemise ja vormide  täpsemad juhendid on siin.

Juhul kui soovite hoonet ümber ehitada või laiendada (soojustada, lisada vintskappe, tuulekodasid vms) ning kavandatav ehitus ei suurenda hoone algset mahtu rohkem kui 33%, ei ole projekteerimistingimuste taotlus seaduse järgi tarvilik. Küll aga võite täpsemate juhiste saamiseks taotleda arhitektuursed-ehituslikud juhised, mille blanketi leiate SIIT. Kui ehitis paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal, soovitame tingimata juhised taotleda ning konsulteerida kultuuriväärtuste teenistusega.

Projekti koostamise üldnõuded

1.  Ehitusprojekt tuleb koostada Eestis kehtivate projekteerimisnormide, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97  („Nõuded ehitusprojektile“), müranormide ning hea projekteerimistava järgi.
2. Ehitusprojekti (selle osad) peab koostama või seda kontrollima projekteerimises pädev vastutav spetsialist.
3. Ehitusprojekti digitaalsel esitamisel soovitame järgida juhendmaterjali „Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel”.
4. Ehitusprojekti alusplaanina kasutada tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundiplaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on registreeritud Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3, III korrus). Kui ehitus jääb hoone olemasoleva kontuuri piiresse, võib asendiplaani või asendiskeemi vormistada krundiplaanil.
5. Põhijoonised koostada mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200.
6. Projektis esitada vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustuse ning kütte ja ventilatsiooni lahendus. Eriosade võimsuste muutumisel tuleb taotleda tehnilised tingimused ja kooskõlastada projektid vastavate võrguvaldajatega.
7. Parkimine, juurepääsud ja jäätmekäitlus: lahendada asendiplaanil normikohaselt (EVS 843:2016, Tartu linna jäätmehoolduseeskiri) oma krundil. Sõidetava kattega osa krundist peab olema väiksem kui kompaktsed haljastatud osad. Juhul kui parkimist ei saa omal krundil täies mahus korraldada, tuleb projektis selgitada parkimislahendust arvestusega, et tänaval ei tohi parkida.
8. Piirded: peavad sobima piirkonna miljöösse. Esitada joonis.
9. Haljastus: asendiplaanil tuleb näidata põhimõtteline kujunduslik-funktsionaalne planeering.

Kooskõlastused (kanda projekti asendiplaanile):
1. Enne, kui kooskõlastada projekt Päästeameti Lõuna päästekeskusega (insenertehniline büroo, tel 733 7318, Jaama 207), tuleb  ehitusprojekt registreerida Tartu linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonnas.
2. Kinnistu kaasomanikud (olemasolul).
3. Projekti tuleb tutvustada naaberkrundi omanikele, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust (nt halvenevad valgustingimused, tuleohutusest tulenevad ehituslikud piirangud).
4. Linnaarhitekt – soovituslikult juba eskiisi staadiumis.
5. Kui püstitatav hoone jääb miljööväärtusega hoonestusalasse, arheoloogilisse kaitsevööndisse või muinsuskaitsealale, tuleb projekt kooskõlastada soovitavalt juba eskiisi staadiumis kultuuriväärtuste teenistusega (Küüni tn 5, III korrus).

Vastavalt ehitusseadustiku § 37 võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Peale ehitustööde lõppu esitada arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistusele www.ehr.ee kaudu kasutusteatis.

Vastavalt ehitusseadustiku § 45 kehtib ehitusluba viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Peale ehitustööde lõppu esitada arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistusele www.ehr.ee kaudu

Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult riikliku ehitisregistrisse (dokumentide esitamiseks tuleb eelnevalt sisse logida ID-kaardiga või Eesti.ee kaudu).

Ehitusteatise pikendamine

Kinnituskirja näidis õige faili nimega (kasutades Google Chrome veebribrauserit, tuleb faili allalaadimiseks teha klõps parema hiireklahviga ja seejärel valida salvesta fail nimega)