Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Üldine tutvustus

Linnavarade osakond
Küüni 1 Tartu 51004
736 1292
 

Mis on kultuurikeskus Siuru?

Kultuurikeskus Siuru keskse telje moodustavad riigile kuuluv Tartu Kunstimuuseum ja linna hallatav Tartu Linnaraamatukogu. Keskusest saab kõigile linnaelanikele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetne avalik ruum Tartu südames.

Siuru:

  • Loob kaasaegsed tingimused Tartu Kunstimuuseumile, et eksponeerida kogudes peituvaid Eesti kunsti tippteoseid, mille väljapanekuks pole praegu sobivaid tingimusi, ning võõrustada maailmatasemel külalisnäitusi Lõuna-Eestis.
  • Loob kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused Tartu Linnaraamatukogule tuua kirjandus ja lugemine igale inimesele käeulatusse ning edendada huviharidust, elukestvat õpet ja seltsitegevust.
  • Suurendab märkimisväärselt kultuurist osasaajate hulka, sest meelitab kunstimuuseumisse hinnanguliselt 6-10 ning raamatukokku kaks korda rohkem külastajaid. 
  • Toob Tartusse rohkem sündmusi, sest multifunktsionaalses saalis saab korraldada kontserte, etendusi ja konverentse.
  • Toob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi hoone funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks.

Vaata lühivideodest, mida ootavad südalinna kultuurikeskusest mitmed tuntud tartlased:

Kristiina Ehin
Sandra Vabarna
Marju Lauristin
Urmas Klaas

Arhitektuurivõistluse võidutöö "Paabel"
Arhitektuurivõistluse võidutöö "Paabel"

Riiklikult tähtis kultuuriehitis

Tartu linn esitas 30.  augustil 2020. aastal Riigikogu kultuurikomisjonile taotluse nimetada südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks, mis võiks ühe objektina saada riigilt rahalist tuge.

Riigikogu kultuurikomisjon tegi 2020. aasta 16. detsembril riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekute eelvaliku, kuhu jäid 11 ehitist, sh ka südalinna kultuurikeskus.

19. mail 2021 toimus Riigikogu täiskogus otsuse esimene lugemine ja 13. septembril 2021 eelnõu lõpphääletus, millega  kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida, kus esimesel kohal on Tartu südalinna kultuurikeskus. Lähemalt.

Loe lähemalt südalinna kultuurikeskuse kontseptsiooni kohta Riigikogule esitatud taotlusest

Kultuurikeskuse rahastamine

Riigikogu 13. septembri 2021. a tehtud otsuse kohaselt on Tartu südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas esimesel kohal. Vastavalt sellele pingereale jaotab Eesti Kultuurkapital riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise rahastamise vahendeid.

Tartu linnavolikogu andis 8. detsembril 2022 linnavalitsusele loa sõlmida Eesti Kultuurkapitaliga leping südalinna kultuurikeskuse väljaarendamise toetuse saamiseks. Kultuurkapital finantseerib keskuse rajamist 67% ulatuses, Tartu linna panus on 33%. Kultuurikeskuse hinnanguline maksumus 1. jaanuari 2022 seisuga on 73,7 miljonit eurot (koos käibemaksuga 88,4 miljonit eurot). Hinnangulist maksumust korrigeeritakse ehitushinnaindeksiga enne kultuurikeskuse ehitamise lepingu sõlmimist, mis tänase kava kohaselt on 2026. aasta teises pooles. Lisaks tasub Eesti Kultuurkapital enda toetuse ulatuses võetava sildfinantseeringuga kaasneva kulu.

Vaata täpsemat infot volikogu eelnõust.

Asukoht Tartu kesklinna pargis

Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on hoone jaoks reserveeritud maa-ala Tartu kesklinna pargis (Uueturu-Küüni- Poe-Vabaduse pst vaheline ala), kus üldplaneeringu järgi peab säilima vähemalt pool pargiala, mis tuleb rekonstrueerida koos tulevase kultuurikeskusega terviklikuks avalikuks ruumiks. Eesmärk on säilitada võimalikult palju kõrghaljastust, suurendada pargiala ökoloogilist mitmekesisust ning rajada kliimaneutraalne hoone.

Kesklinna park on asukohaks valitud pikkade arutelude ja analüüside tulemusel ning on kinnitatud mitmes kehtestatud üldplaneeringus. Kesklinna parki ehitatav südalinna kultuurikeskus toob kultuuri ja kunstid tagasi linnasüdamesse, mis praegu on pigem ärihoonete päralt. Uus keskus ühendab tervikuks nii vanalinna ja uuema keskuse kui ka südalinna ja Emajõe. Selline sümbolehitis vajab enda ümber ka avalikku väliruumi ja nii saab anda uue hingamise ka hoonet ümbritsevale pargialale ning tuua sinna senisest mitmekesisemat haljastust ja tegevusi. Kogu alast Küüni tänavast kuni Emajõeni saab mõnus aastaringne olemise koht, hoone ja park sulatatakse ühtseks tervikuks, kus kasvab rohkelt elurikkust.

Üldplaneeringu arutelud

Aktiivsed arutelud Tartu parkide hoonestamise küsimuses toimusid 2015.–2016. aastal Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise käigus. Parkide osas oli arvamusi palju ja erinevaid. Leiti nii seda, et tänaste parkide aladele lubatakse liiga palju uusi ehitisi, kui ka seda, et linn on ennesõjaaegse hoonestustihedusega võrreldes tagasihoidlik. Arutelu tulemusel korrigeeris linnavalitsus planeeringulahendust, otsustades jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise haljasala ning vähendada Holmi pargi võimalikku hoonestuse mahtu. Lähtudes aga linna poolt seatud strateegilistest suundadest tugevdada Tartu kui regiooni keskuse ja üleriigilise kultuurikandaja rolli ja selle tõttu tihendada kesklinna, otsustati jääda nii keskpargi kui ka Holmi pargi hoonestamise juurde. Valitud teed toetas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

  • Pärast pikki vaidlusi kehtestas Tartu Linnavolikogu kesklinna üldplaneeringu 20. juunil 2016. Loe lähemalt linnavolikogu otsusest.
  • 2017. aastal kinnitati Tartu linna üldplaneering 2030, kuhu juurde liideti varem koostatud kesklinna üldplaneering. Üldplaneeringuga saab tutvuda siin.
  • Järgmist üldplaneeringut hakati tegema 2018. aastal seoses haldusreformiga, mis liitis Tartu linnaga ka endise Tähtvere valla. Tartu Linnavolikogu kehtestas üldplaneeringu 7. oktoobril 2021. Loe lähemalt.

Kõigil kolmes planeeringus on ette nähtud kesklinna pargi osaline hoonestamine, rajades sinna Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone.

Detailplaneering

Tartu linnavolikogu algatas 8. detsembril 2022 Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mille eesmärk on muuta planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks, anda ehitusõigus kultuurikeskuse rajamiseks, rekonstrueerida Vabaduse pst, Uueturu, Poe ja Küüni tänav ning leida kogu alale terviklahendus koos Emajõe-äärse rohealaga.

Keskkonnasõbraliku ja miljöösse sobiva linnaruumilise terviklahenduse leidmiseks ja kõrgeima arhitektuurikvaliteedi tagamiseks korraldati 2023. aastal rahvusvaheline arhitektuurivõistlus. Samuti tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine, et välja selgitada kavandatava tegevusega kaasneda võivad mõjud keskkonnale ning töötada välja meetmed nende leevendamiseks ja võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje jätmiseks. Vähemalt pool pargist peab säilima rohealana. Kaaluda tuleb võimalusi alal kasvavate väärtuslike puude säilitamiseks, leida lahendused asendusistutuseks ja tagada rohevõrgustiku elementide omavaheline sidusus.

2024. aastal toimub detailplaneeringu koostamine ja avalikud väljapanekud, kus kõigil tartlastel on võimalik kaasa lüüa. Vaata lähemalt.

Planeeringuala
Planeeringuala

Arhitektuurivõistlus

Tartu linnavalitsus ja Eesti arhitektide liit viisid 2023. aasta esimeses pooles läbi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse südalinna kultuurikeskuse rajamiseks. Arhitektuurivõistluse võitis töö "Paabel", mille autorid on 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid. Vaata lähemalt siit

Viimati muudetud 03.10.2024