Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Eesti loodusteaduslikud kollektsioonid ja andmed saavad Euroopa uue teadustaristu osaks

Tartu ülikooli pressiteade

27. september 2018 / 11. septembril kuulutati Viinis välja kuus uut prioriteetset Euroopa teadustaristu ESFRI projekti, millest ühes löövad kaasa ka Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool ja Eesti Loodusmuuseum.

 

Projekti DiSSCo (Distributed System for Scientific Collections) eesmärk on luua ühtne juurdepääs Euroopa olulisemates muuseumides, ülikoolides ning teadusasutustes olevatele loodusteaduslikele kollektsioonidele ja andmetele.

 

„Meie teadlastel avaneb võimalus kasutada oma töös maailma suurimat virtuaalset loodusteaduslikku arhiivi ja rääkida kaasa just Eestile oluliste e-teenuste väljaarendamisel,“ rääkis Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg, kes on projektis Eesti asutuste esindaja ning ühtlasi Eesti eluslooduse andmeid koondava eElurikkuse portaali eestvedaja.

 

Kõljalg lisas, et projektiga algatatakse üleeuroopalised tugiteenused ja teadusprojektid. Samuti luuakse sellega ühine raamistik bio- ja georikkuse andmete digiteerimiseks ning laialdaseks kasutamiseks nii teaduses, rakendusuuringutes kui ka loodushariduses.

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Olle Hints märkis, et projektis osalevaid Eesti teadusasutusi seob tihe varasem koostöö Eesti riikliku teadustaristu teekaardi „Loodusteaduslikud arhiivid ja infovõrgustik“ (NATARC) raames.

 

Loodusteaduslikud arhiivid, mis sisaldavad protistide, taimede, seente, loomade ja kivimite kollektsioone, jutustavad meie planeedi elus ja eluta looduse mitmekesisusest ning selle arengust ajas ja ruumis. Kollektsioonid on alustalaks eluslooduse klassifikatsioonile, millele omakorda tuginevad ülejäänud bioteaduste suunad ning laiapõhjaline loodusharidus. Loodusteaduslikel kollektsioonidel on oluline roll ka mitmesuguste praktiliste küsimuste lahendamisel, olgu nendeks siis keskkonnamuutuste jälgimine, võõrliikide leviku analüüs, looduskaitse korraldamine või maavarade uuringud.

 

Eesti lööb DiSSCo plaanides kõige aktiivsemalt kaasa tulevikku suunatud tarkvara ja andmehaldusteenuste väljaarendamisega ning vastutab ka Eesti bioloogiliste ja geoloogiliste andmete ja kollektsioonide kättesaadavuse eest. Tänu ühisprojektile, milles osaleb kokku 21 riiki ja 115 asutust, muutuvad Eesti kollektsioonid osaks Euroopa ühisest teadusruumist.

Vaata ka veebilehti natarc.ut.ee ja dissco.eu.

 

Lisateave: Urmas Kõljalg, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor, [email protected]

 

Viimati muudetud 27.09.2018