Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Koroonaviiruse levimust hoiab püsivalt suurena omikrontüve uus alamvorm ja inimeste vähenev ohutunne

Tartu Ülikooli pressiteade

23. november 2022 / Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitavad, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Viiruse laia levikut toetab ühelt poolt omikrontüve senisest veelgi kergemini nakkav alamvorm ja teisalt ka inimeste üha kahanev ohutunne.

15.–28. novembrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 1970 inimest. Neist 5,8% andis positiivse proovi, sealjuures 3,7% ehk iga 17. täisealine oli veel nakkusohtlik. Nakkusohtlikest 80%-l esinesid kas kerged või mõõdukad haigusnähud. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on need näitajad olnud enam-vähem samasugused juba augusti lõpust alates. Suurte nakatumisnäitajate püsimises on osalt süüdi Eestiski kanda kinnitanud omikrontüve alamvorm BQ1.1, mis andis endast märku juba eelmise seireetapi ajal ja on põhjustanud tervelt viiendiku nüüdses etapis tuvastatud nakkusjuhtudest. "See on omikronist veelgi nakkavam viirustüvi, mis suudab varasemast põdemisest tekkinud immuunvastusest mööda hiilida. Õnneks on sellegi tüve tekitatud haigusjuhtumid pigem kerged ja rasket haigestumist ta valdavalt ei põhjusta," selgitas Kalda.
 
Seireuuringu käigus tehtavaks antikehade analüüsiks andis proovi 1855 inimest ja neist 90%-l olid kaitsekehad olemas. Üle 65-aastaste vanuserühmas on antikehade levimus 95%. Seekordne etapp näitas, et kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis neist, kes on haiguse üksnes läbi põdenud, vaid 66%-l. Andmed kinnitavad taas, et kaks tõhustusdoosi saanud inimestel on antikehi märkimisväärselt rohkem kui teistel. Samuti on nende seas nakkusjuhtumeid mõnevõrra vähem. Kui nooremas vanuserühmas soovib tõhustusdoosi teha 15% vastanutest, siis üle 65-aastaste seas plaanib seda kolmandik. Ruth Kalda soovitab tõhustusdoosi kindlasti teha kõigil eakatel ja ka kaasuvate haigustega riskirühmadesse kuulujatel.
 
Seire käitumisuuringus on taas kord näha üldist ohutunde vähenemist. Vaatamata tõsiasjale, et iga kümnes täisealine on olnud lähikontaktis võimaliku nakatunuga, on vaid iga viies seejärel nakkuse leviku pidurdamiseks midagi ette võtnud. Kalda sõnul kipuvad inimesed unustama, et koroona on nakkushaigus. Ta tuletas veel kord meelde, et kõige lihtsam viis haigestumisest ja nakkuse levitamisest hoiduda on järgida tavalisi ettevaatusabinõusid: pesta käsi, kergete haigusnähtude korral teha kiirtest ja igasuguste viirushaiguse tunnuste ilmnemisel hoiduda lähikontaktidest.
 
Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.
 
Seireuuring on Eestis ainuke vahend koroonaviiruse levimuse jälgimiseks kogu täiskasvanud elanikkonnas. Uuringutulemused aitavad otsustajatel teha tõenduspõhiseid otsuseid tervishoiuressursside kasutamiseks Eesti elanike tervise ja heaolu tagamisel. Uuring valmib Vabariigi Valitsuse tellimusel ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.
 
Rohkem infot uuringu kohta on Tartu Ülikooli veebilehel.
 
Lisateave: Ruth Kalda, seireuuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor, ruth.kalda@ut.ee 

Viimati muudetud 23.11.2022