Tartu linnamuuseum kutsub 12. märtsil Tartu ajaloo konverentsile
Tartu Linnamuuseumi pressiteade
/ Tartu ajaloo konverents „… ja seaduste poolest oli ta ülimalt õiglane: Tartu linna õiguslikust seisundist läbi sajandite“ toimub juba sel nädalal, 12. märtsil, Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23).
Konverents on esimene uue Tartu ajaloo koguteose ettevalmistusega kavandatud konverentside sarjast. Koguteos on kavandatud kolmeosalisena ja ilmub aastatel 2027–2029.
Et üks linn saaks rahus areneda ja õitseda, peavad ühiskondlikud kokkulepped kehtima, peab olema õigus ja õiglus. Sisutiheda konverentsipäeva fookuses on linna õiguslik seisund – ettekanded kajastavad Tartu õiguslikku arengut alates linna rajamisest, esimeste privileegide ja Riia linnaõiguse saamisest kuni 1940. aastani.
Tervitusteks saavad sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, raamatu peakoostaja Enn Küng ja linnamuuseumi direktor Risto Lehiste.
9.30–10.00 Hommikukohv
10.00–10.15 Tervitused
10.15–10.45 Tiina Kala, PhD, Tallinna Linnaarhiiv. Keskaegse Tartu õiguskorra allikad
10.45–11.15 Anti Selart, PhD, Tartu Ülikool. Autonoomne linn Vene tsaaririigis 16. sajandil? Tartu 1558–1582
11.15–11.45 Enn Küng, PhD, Tartu Ülikool. Tartu õiguslikust asendist Rootsi võimu perioodil
11.45–12.15 Lea Leppik, PhD, Tartu Ülikool / Tartu Ülikooli muuseum. 1765. aasta Kodanikekompromiss
12.15–13.30 Lõuna (omal käel)
13.30–14.00 Andres Andresen, PhD, Tartu Ülikool. Tartu linna õiguslikust asendist asehalduskorra ajal
14.00–14.30 Marju Luts-Sootak, PhD, Tartu Ülikool. Tartu linna õigus(ed) ja institutsioonid 18. sajandi lõpust 19. sajandi kolmanda veerandini
14.30–15.00 Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum / Eesti Mälu Instituut. Provintsiaalõiguselt linnaseadusele: Tartu linna valitsemine 19. sajandi viimasel veerandil.
15.00–15.30 Ago Pajur, PhD, Tartu Ülikool. Eesti linnad autoritaarajal (1934–1940)
Tartu kui tüüpilise kaubandus-, käsitöö-, kindlus-, kirikute- ja hariduslinna igapäevaelu on alates keskajast meie päevadeni reguleerinud kõikvõimalikud õigusaktid. Linna tähtsamaid dokumente, valitsejatelt saadud privileege, korraldusi ja määrusi, mis tagasid tartlaste õigused ja vabadused, aga määratlesid ka kohustused, hoiti suure austuse ja armastusega. Valitseja vahetudes oli Tartu linnavõimu esmaseks püüdeks varasemate privileegide kinnitamine ja hea õnne korral neis leiduvate õiguste laiendamine. Tartu õigusajaloos mängis kesk- ja varauusajal olulist rolli Riia õigus, mis uusajal asendus ülevenemaalise linnaseadusega. Viimane jäi püsima veel ka pärast Eesti Vabariigi tekkimist.
Viimati muudetud 09.03.2026