Tartu uue üldplaneeringu arutelud jõuavad volikokku
Tartu Linnavalitsuse pressiteade
/ Tartu linnavalitsus saatis volikogule arutamiseks linna üldplaneeringu eelnõu.
Tartu uues üldplaneeringus rõhutatakse kesklinna arengu prioriteetsust ja linna rohealade väärtustamist.
„Tartu võtmeküsimusteks on linnakeskkonna arendamine ja välja ehitamine, uute töö- ja elukohtade loomine ning parima kultuuri- ja hariduslinna kujundamine. Tartu soovib olla avatud ja rahvusvaheline linn," ütles linnapea Urmas Klaas. Linnapea sõnul vastab üldplaneering neile väljakutsetele. "Üldplaneering on linna tulevik lähima paarikümne aasta perspektiivis ja ma loodan, et tartlased on selles aktiivsed kaasa arutama,“ ütles Klaas.
Planeeringulahenduses toodud ruumilise arengu põhimõtted arvestavad majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste suundumuste ning looduskeskkonnaga. Rõhutatud on kesklinna ja ülikoolide arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat ühendamist kesklinnaga, Raadi sidumist nii südalinna, Annelinna kui Tartu valla arenguga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linnakeskkonda rõhutades eriliselt Maarjamõisa aga ka raudtee piirkonna rolli ettevõtluse arengus.
Elamumaade hoonestamisel eelistatakse eramupiirkondadele kortermaju. Suuremad elamuehituspiirkonnad on kavandatud Raadile, Ujula tn äärde, Annelinna ja Ihaste vahelisele alale, Raeremmelga tänava piirkonda, Ihaste tee äärde, Jaamamõisa elamurajooni, EUROPAN 9 võistlusalale, Teguri 55 krundile ja Ränilinna.
"Üldplaneering on mitmekihiline arengudokument, milles on kirjas üksikobjektidena nii rajatavad mänguväljakud, spordiplatsid, koolid, tänavad ja koerte jalutusväljakud kui ka väga põhimõttelised valikud näiteks linnaliikluse korraldamisel, säästliku energiamajanduse või ühistranspordi kujundamisel. Igal linlasel on võimalik kodulinna arengusse oma panus anda osaledes üldplaneeringu aruteludel, pakkudes oma ideid või tuues välja kitsaskohti. Loodan, et seda võimalust ka usinalt kasutatakse," abilinnapea Jarno Laur.
Uus üldplaneering väärtustab linnas asuvaid parke ja rohealasid. Koos praeguse ja rajatava tänavahaljastusega moodustavad haljasalad kogu linna katva rohevõrgustiku. Esmakordselt on üldplaneeringus on määratletud linnaaiad – maa-alad, kus tegeldakse linnaaiandusega. Üldplaneering rõhutab Tartu linna rolli kultuurikandja aga ka alternatiivse kultuurikeskusena nii regiooni kui riigi tasandil.
Liikluses kavandatakse Ropka silla ja sadamaraudtee koridori liiklussoone väljaehitamist, mis võimaldab vähendada liiklust kesklinnas, magistraalliikluse väljaviimist linnaosadest, kergliikluse ja ühistranspordi prioriteetsust.
Üldplaneeringust ei puudu ka traditsiooniline energeetika peatükk, kus sedapuhku leiab käsitlemist lisaks ülelinnalistele kommunikatsioonivõrkudele taastuvate energiaressursside kasutamisega seonduv.
Planeeringuga on põhjalikult käsitletud spordi-, kultuuri- , haridus- ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuste paiknemist linnas.
Üldplaneeringu koostamisel on üle vaadatud ka kõik linna miljööväärtuslikud hoonestusalad ning kirjeldatud piirkondade kaupa ära arhitektuursed nõuded. Osadel aladel on tehtud ettepanek piiride muutmiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks. Seni kehtivaid nõudeid on leevendatud.
Koos üldplaneeringuga suunatakse avalikustamisele ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
Esialgse kava kohaselt pannakse planeering avalikule väljapanekule märtsi lõpul ning järgneva kuu jooksul on plaanis korraldada avalikke arutelusid ja infopäevi erinevates linnaosades.
Tartu linna üldplaneeringu koostamise algatas linnavolikogu 2014. aasta lõpul. Üldplaneeringu eskiisi tutvustati eelmisel aastal toimunud avalikul väljapanekul ja aruteludel.
Lisainfo: linnapea Urmas Klaas, tel 7361 221, 513 5145; abilinnapea Jarno Laur, tel 7361 224, 516 7879.
Viimati muudetud 09.03.2017
