Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
10°

Väitlus linnaeelarvest ja kaasavast eelarvest

Tartu Linnavalitsuse
avalike suhete osakond
736 1345

aso@raad.tartu.ee

Väitlus "Kuidas avatult linnaeelarvet kujundada ja kaasavale eelarvele uut hoogu juurde anda?"

Väitlus toimus 28. novembril 2017 kell 16.00-18.30 SPARK Demos (Narva mnt 3).

Väitlesid volikogusse valitud erakondade ja valimisliitude esindajad. Publikuna olid osalema oodatud Tartu aktiivsed kogukonnaliikmed. Väitluselt toimus ka videoülekanne.

Väitluse eesmärgid

  • Saada häid ideid ja lahendusi, kuidas linnaeelarvet läbipaistvalt ja kaasavalt kujundada.
  • Saada uusi ideid kaasava eelarve protsessi elavdamiseks (uued rakendusmudelid, summa otsustamiseks, võimalikud teemakitsendused jne).

Erinevate valimisliitude ja ühenduste esindajad ning aktiivsed linlased on pakkunud aja jooksul välja mitmeid ideid, kuidas võiks eelarveprotsess välja näha. Samuti on kõlanud küll kriitikat senisele kaasavale eelarvele, küll uusi ideid selle edasiarenduseks.  Uue volikogu koosseisu alustades ning järgmist eelarvet ja kaasavat eelarvet  kavandama asudes, oli sobiv aeg uued ideed välja käia, nende üle vaielda ja otsustada, kuidas edasi.

Väitlusele oli sisendiks ka 15. novembril 2017 toimunud linnavõimu ja kogukonna arutelust sündinud ideed.

Arutelu korraldasid E-riigi Akadeemia ja Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakond projekti Interactive Cities toel.

Väitluse kokkuvõte

Väitlusest võtsid osa volikogus esindatud fraktsioonide ja valimisliitude esindajad: Indrek Särg (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond),  Kadri Leetmaa (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Jüri-Ott Salm (Valimisliit Tartu Heaks), Uno Pauts (Isamaa ja Res Publica Liit), Rein Kokk (Keskerakond). Väitlust juhtis Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba.

Väitluse sissejuhatuseks tehti kaks lühiettekannet:

  • Rahandusosakonna peaanalüütik Lauri Kikerpill tutvustas linnaeelarve koostamise põhimõtteid. Vaata esitlust.
  • Kaasava eelarve projektijuht Lilian Lukka tutvustas kaasava eelarve protsessi. Vaata esitlust.

Väitlusel arutleti põhjalikult selle üle, et kui kaasava eelarve puhul on linlased üsna aktiivselt osalenud ja see protsess on 5 aasta jooksul paika loksunud, siis kuidas saavutada samaväärset protsessi linna suurte arengudokumentide, nagu eelarvestrateegia ja arengukavade juures.  Linnaeelarve puhul peeti oluliseks selle visualiseerimist ning paremaid selgitusi, kust raha tuleb, kust tulevad ettepanekud, kuidas otsustatakse, kuidas jaguneb raha linnaosade vahel, milline on üldse linna otsustusruum jne.

Kaasava eelarve puhul kujunes üheks peamiseks küsimuseks otsustava rahasumma suurus. Kõik väitlejad olid seda meelt, et summat tuleks suurendada. Arutleti ka, kuidas saaks rohkem huvilisi protsessi juurde tuua, kuidas kasvatada noorte osalust, kuidas motiveerida passiivsemaid kogukondi osalema, milliseid konkreetseid muudatusi võiks kaasava eelarve protsessis rakendada (nt anda teema/probleem ette, eraldada praktilised igapäevamured ja üllatavad ideed vmt) jne. Rõhutati ka, et kuigi igal aastal saab rahastuse kaks ideed, siis ka ülejäänud ideed on oluline sisend linnavalitsusele.

Protokoll

Fotod linnaeelarve ja kaasava eelarve väitlusest

28.11.2017
Fotod: Ove Maidla

Viimati muudetud 17.04.2018