Mille järgi hinnata, et maja peaks renoveerima hakkama?
Kui majaelanikud tunnevad ennast oma kodus ebamugavalt. See tähendab, et kas tuba ei ole piisavalt soe või on hoopis liiga palav; toas on halb õhukvaliteet ja ruum tundub umbne; korterites esineb hallitust (akende ümbruses, külmades toanurkades, vannitoas). Need ebamugavused on vahetult seotud hoone konstruktsioonidega ja halvasti toimivate tehnosüsteemidega. Maja renoveerimise peale peab hakkama mõtlema ka siis, kui elanikke häirib maja välimus ning näiteks trepikodade, keldrite ja teiste üldruumide seisukord. Majaelanikud võiksid renoveerimisele mõelda ka siis, kui korteri majanduskulu on liiga suur ja energia peale kulub ebamõistlikult palju raha.
Miks on kortermaja renoveerimine nii elanike kui ka hoone seisukohast vajalik?
Elanikele on renoveerimine kasulik elukvaliteedi parandamiseks ja energiahinnatõusust tulenevate kulude kasvu pidurdamiseks. Valdav osa kortermaju on ehitatud nõukogude ajal, mil olid piiratud ehitustehnilised võimalused ja odav energia. Renoveerimine on vajalik energia oluliseks kokkuhoiuks ning hoone kasutusea, ohutuse, probleemsete tehnosüsteemide töökindluse ja energiaefektiivsuse tõstmiseks. Samuti vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused.
Kumba eelistada, kas maja tervikrenoveerimist või üksikute tööde tegemist?
Kortermaja renoveerimisel peaks eelistama tervikrenoveerimist, kuna nii lühendatakse oluliselt ehitustöödega kaasnevat ebamugavat perioodi. Renoveerimistööde üheaegne teostamine tagab parema kvaliteedi ja suurema energiasäästu. Tervikrenoveerimist on võimalik rahastada ühe laenuga ja saada rekonstrueerimise toetust ka KredExilt.
Kas majade tehnilist seisundit on hinnatud?
Jah, projektis osalemise huvi üles näidanud kümnele majale on koostatud hooneraportid, mis on kättesaadavad www.tartu.ee/annelinnpluss#renoveerimine
Mis juhtub majaga, kui renoveerimistöid pidevalt edasi lükata?
Mida kauem renoveerimise alustamisega venitada, seda kallimaks lõppkokkuvõttes kujuneb selle kogumaksumus. Kindlasti sõltub see nii hoone tehnilisest seisundist kuid ka ehitusturu ja finantstingimuste hetkeolukorrast. Renoveerimata jäävate hoonete kulud sõltuvad (tõusvatest) energiahindadest ning nende turuväärtus ajas langeb. Halvimal juhul võib tekkida avariiohtlik seisund või hoone elamiskõlbmatuks muutumine.
Milliseid töid tehakse renoveerimise käigus?
Hoone säilimiseks ja parema elukeskkonna loomiseks vajalikud tööd on näiteks vee- ja kanalitorustiku väljavahetamine, drenaaži korrastamine, keldribokside uuendamine, trepikodade sanitaarremont, liftide uuendamine, korterite ligipääsetavuse parandamine, välialade ning parkla korrastamine.
Lisaks tuleb teostada energiasäästu tagavad tööd nagu sokli, välisseinte ja katuse soojustamine, akende ja uste asendamine energiasäästlikega ning energiatõhusate tehnosüsteemide väljaehitamine või lisamine. Annelinn+ projekti raames toimub välisseinte soojustamine tehases eeltoodetud elementidega ja hoonele luuakse ka uus ja kaunis väljanägemine. Lisaks paigaldatakse majale päikesepaneelid.
Mida tähendab maja renoveerimine tehases eeltoodetud soojustuselementidega?
Puitkarkassil soojustuselement ehitatakse tehasetingimustes valmis vähemalt 80% ulatuses. Selles on nii soojustus, tuule- ja aurutõkked, uued aknad, tehnosüsteemid ning lõppviimistlusega fassaad. Enne tööde algust kortermaja skaneeritakse ja mudeldatakse, et tagada paneelide sobivus konkreetsele majale. Seejärel paneelid transporditakse objektile, kus need kinnitatakse olemasoleva hoone külge.
Millised võimalikud lahendused on rõdude renoveerimisel?
Rõdude renoveerimisel on kolm võimalust. Esimene võimalus on rõdu katta soojustuselemendiga ja nii muutub rõdu köetavaks pinnaks. Teine võimalus on rõdu soojustada seestpoolt ja rõduava katta lükandklaasidega. Kolmas võimalus on katta rõdu soojustuselemendiga ja ehitada postidele uued väljaulatuvad rõdud. Kortermaja renoveerimisel valitakse üks lahendus kolmest.
Kas renoveerimise käigus vahetatakse välja ka olemasolevad liftid uute vastu?
Annelinn+ projektis pole see otseselt nõutud, kuid liikuvuse, liftide kasutusmugavuse (s.h invavahenditega liikumise) ja töökindluse parandamiseks on see soovituslik. Tehnilised võimalused selleks on olemas.
Kas renoveerimise käigus vahetatakse ka aknad? Mis saab olemasolevatest?
Kõik aknad vahetatakse uute vastu. Hoone soojustatakse tehases valmistatud soojustuselementidega. Uued aknad paigaldatakse elemendi sisse juba tehases. Vanad aknad utiliseerib ehitaja.
Kas ma saan oma aknad alles jätta, kui need on hiljuti vahetatud?
Renoveerimise käigus vahetatakse maja kõik aknad. See tagab ehitustööde kvaliteedi ja tagab maja energiatõhususe.
Kas renoveerimise käigus saab rajada ka varjumiskoha?
Saab ehitada, kui majaelanikud seda soovivad. Keldrisse kohandatud varjumiskoha lähedusse on võimalik tuua vesi ja rajada tualett. Soovitusi korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel leiate siit lehelt.
Kas renoveerimisse lähevad ka trepikojad?
Ka trepikodades tuleb tagada mõistlik sisekliima nii temperatuuri kui ka õhuvahetuse seisukohast. Projekteerimise käigus tasub kindlasti läbi mõelda, milliseid muudatusi trepikojas oodatakse (viimistlus, valgustus, kaablikanalid jms).
Kas kortermaja elanikud saavad kaasa rääkida oma maja välimuse osas?
Jah, elanikud saavad kaasa rääkida. Lõplik välimus kujuneb ühistu ja projekteerija koostöös.
Milline on maja energiatarbimine pärast renoveerimist?
Sõltuvalt hoone energiaklassi tõusust väheneb küttesoojuse tarbimine kuni 60%. Sealjuures korterite sisekliima (piisav õhuvahetus, madal süsihappegaasi määr ja ühtlane mugavustemperatuur) paraneb.
Mis juhtub elektrikuluga pärast renoveerimist?
Tulenevalt lisandunud tehnosüsteemidest (ventilatsiooniseadmed, ATS jt nõrkvooluseadmed) kortermaja elektrikulu (koos päikesepaneelide toodetuga) tervikuna reeglina natuke kasvab (sõltuvalt energiaklassi tõusust 1…-10 %). Elektritarbimine väheneb säästlikuma valgustuse jms arvelt, kuid suureneb lisandunud tehnosüsteemide ja seadmete (näiteks ventilatsioonisüsteemi) arvelt. Ilma päikesepaneelideta oleks elektrikulu kasv veel suurem, seepärast on soovitav lisaenergia tootmiseks ilma seda võrgust ostmata paigaldada hoonele päikesepaneelid. Korterisisese elektrienergia tarbimine sõltub elanike teadlikust tarbimiseks. Rohkem infot leiab "Targa maja elaniku käsiraamatust".
Kas ehitusprojekti võib lisada asju, mida toetused ei kata, kui need eraldi ära märkida?
Jah, ühistu võib omal valikul ja rahastamisel teha teisi vajalikke töid, mida ei toetata. Mõistlik oleks läbi mõelda kõik probleemsed kohad oma elamu ja kinnistu piires ning parendada need tervikrenoveerimise käigus.
Kas korterite sees tehakse ka renoveerimisega seotud töid?
Täpne tööde ulatus sõltub renoveerimisprojektis valitud lahendustest ja seni tehtud renoveerimistöödest. Korterites toimuvat mõjutavad ventilatsioonisüsteemi ehitamine, kütte- ja veetorustiku uuendamine, akende vahetus. Korteriühistu soovil on võimalik vahetada ka korterite välisuksed tulekindlate uste vastu, mis tagavad ka parema helikindluse. Sellisel juhul kaasnevad ka sellega korterisisesed tööd.
Kas renoveerimisega paraneb ka korteri helikindlus?
Välisseinte ning akende helipidavus paraneb renoveerimise käigus, kuid korterite vaheliste sisepiirete (siseseinad ja vahelaed) helikindlus jääb muutumatuks. Korteriühistu soovil on võimalik vahetada ka kõikide korterite välisuksed tulekindlate uste vastu, mis tagavad ka paremat helikindlust.
Kas renoveerimisest tulenevad hilisemad hooldus- ja remonditööd korterites jäävad omanike enda kanda?
See sõltub ehituslepingus kokku lepitust: ehitaja teeb reeglina hädavajalikud taastamistööd (aknapõsed, torustiku karbikud jms) ning omanikud soovivad üldjuhul lõppviimistluse ise teha. Nii on osapooltele tulemus reeglina soodsam.
