Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Annelinn+

Annelinn+ projekti eesmärk on renoveerida koostöös korteriühistutega liginullenergia hooneks kolm Annelinna 6-9-korruselist elamut ning kujundada nende ümber kaasaegne elukeskkond.

Üldinfo
Sündmused
Renoveerimine
Kasulikku
Uudised
KKK

Projekt Annelinn+

Hoonete raportid

Üldinfo

Tartu linn osaleb projektis Annelinn+ (rahvusvahelise nimetusega oPEN Lab), mille eesmärk on renoveerida koostöös korteriühistutega liginullenergia hooneks kolm Annelinna 6-9-korruselist elamut ning kujundada nende ümber kaasaegne elukeskkond.

Kortermajade renoveerimisel kasutatakse tehases eeltoodetud paneele, hoonetele paigaldatakse päikesejaamad ja energiasalvestamise lahendused ning kasutatakse targa kodu lahendusi. Tervikliku renoveerimise tulemusena paraneb hoonetes sisekliima ning väheneb energiatarbimine rohkem kui poole võrra – sellega seoses väheneb ka keskkonnajalajälg. Kortermajade renoveerimine on üks Tartu energia- ja kliimakava peamistest tegevustest.

Projekti infoleht

Projekti ajakava

  • November 2021 – veebruar 2022 – piirkonna elanike uuring
  • November 2021 – märts 2022 – rahastustingimuste väljatöötamine
  • Märts 2022 – renoveerimistoetuse välja kuulutamine
  • Hiljemalt 30. juuni 2022 – ühistute liitumine projektiga
  • Suvi ja sügis 2022
    • majade tehnilise olukorra välja selgitamine
    • elanike ootuste ja soovide välja selgitamine
    • renoveerimise maksumuse välja selgitamine
  • Sügis ja talv 2022
    • renoveerimise maksumuse ning säästude ja tulude prognooside esitlemine majadele
    • renoveerimise otsustamine ühistutes
  • 2022/2023 talv – projekteerimise ja ehituse hange
  • 2023 – projekteerimine
  • 2023–2024 – ehitus

Kontaktid ja meililist

Lisainfo projekti kohta

Tartu Linnavalitsuse kliimaspetsialist Kaspar Alev, tel 524 2859, [email protected]

Liitu meililistiga

Kui soovid rohkem teada Annelinna 6-9-korruseliste majade renoveerimise kohta, siis jäta oma e-posti aadress, et saaksime saata jooksvat infot Annelinn+ renoveerimisprojekti kohta. Oma meiliaadressi saad jätta SIIA.

Projekt OpenLab

Projekti OpenLab rahastatakse Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni programmi Horizon 2020 Green Deal meetme leppest nr 101037080. Euroopa Komisjoni rahastus kolme hoone renoveerimiseks ja hoonete ümbruse elukeskkonna parandamiseks on kaks miljonit eurot, Tartu linn finantseerib projekti tegevusi 150 000 euro ulatuses.

Tartu linna partneriteks on projektis Balti Uuringute Instituut, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Gren (endine Fortum) ja Eesti Energia.

Projektis osalevad veel Pamplona linn Hispaanias ja Genki linn Belgias. Loe projekti kohta lähemalt ametlikult kodulehelt www.openlab-project.eu.

15.10.2021

Viimati muudetud 06.07.2023

Projekti Annelinn+ verstapostid

Annelinna elanike kaasamine

Annelinn+ projekt on kahe aasta jooksul korraldanud kohalikele mitmeid infopäevi nii päikese käes kui lumes. Koos elanikega on mõeldud lennukalt ideaalsest kodust ja vaadatud detailideni üle tehnosüsteemide uuendamise vajadused ning renoveerimise maksumused. Kohalikelt saadud tagasiside on väga väärtuslikuks osaks suurte kortermajade tervikrenoveerimise planeerimisel, kuna see annab hea pildi inimeste reaalseltest ootustest ja võimalustest.

Video võtab kokku kaasamisüritused ja aitab vaadata tulevikku. 2024. aastal liigub projekt Annelinnast ka välja ja Mõisavahe piirkonnast saadud teadmised ja kogemused aitavad tervikrenoveerimise lahendusi teistes piirkondades lihtsamini tutvustada ja kasutada.

Demoala infopäevad märtsis

Annelinn+ meeskond käis taaskord pilootala majade elanikele tutvustamas projekti võimalusi ning vastamas kõige põletavamatele küsimustele. Üritused toimusid 11. ja 16. märtsil Mõisavahe 43 paneelidega renoveerimise pilootseina kõrval.

Infoürituse eesmärk oli pilootala majade elanikele jagada kõige värskemat infot majade renoveerimise, maksumuse ja tehniliste küsimuste kohta. Mõlemal infoüritusel oli kohal palju uudistajaid ning neid, kes soovisid saada vastuseid oma küsimustele renoveerimise kohta. Peamiselt olid elanikud mures renoveerimise maksumuse ja majandusliku olukorra üle, mis tekitavad kõhklusi korteriühistu liikmete võimekuses võtta laenu. Vaatamata sellele oli valdav osa üritust väisanud majaelanikke renoveerimise suhtes positiivselt meelestatud ja pidasid seda oluliseks, kuigi samas tunnistati, et maja sees on positiivse otsuseni keeruline jõuda. Majaelanikud tundsid huvi ka innovaatiliste lahenduste kohta, mis teevad 9-kordsed kortermajad nutikaks ning energiasäästlikuks.

Annelinn+ meeskond tänab kõiki infoüritustel osalejaid!

Annelinna elanikud kohtumas projektimeeskonnaga
Annelinna elanikud kohtumas projektimeeskonnaga

Algas innovaatiliste ehituspaneelide testimine Annelinnas

Renoveerimist ootav korrusmaja sai oma küljeseinale fassaadipaneelid, millesse paigaldatud andurid hakkavad andma infot uue tehnoloogia toimivuse kohta.

Tartu linn aitab läbi projekti Annelinn+ (oPEN Lab ja BuildEST) renoveerida kolm Annelinna korrusmaja. Selleks paigaldatakse kolmele majale tehases eelvalmistatud fassaadipaneelid, mis võimaldavad vana hoone muuta liginullenergia majaks.  Nii kõrgete (9-korruseliste) majade renoveerimist pole Eestis seni tehases eeltoodetud fassaadipaneelidega tehtud, seetõttu proovitakse lahendus ühe maja otsaseinal enne läbi. Testpaneelide paigaldamine annab hea ülevaate innovaatilise lahenduse kasutamisest Annelinna majade renoveerimisel ning aitab tutvuda Annelinn+ projektiga laiemalt.

Prototüübi abil uuritakse fassaadipaneelide ehitusfüüsikalist toimivust, paigaldust ja tihendamist. Paneelid on valmistatud kolme erineva lahendusega: erinev soojustuse paksus, tuuletõkke materjal, erinev õhu- ja aurutõke. Kasutatud on ka erinevaid fassaadikattematerjale: tsementkiudplaat, laudvooder ja kahte varianti päikesepaneele.

Seina soojusliku ja niiskusliku toimivuse uurimiseks on lisasoojustuselementi paigaldatud temperatuuri ja niiskuse andurid. Saadud infot kasutatakse nii soojus- ja niiskusrežiimi uurimiseks kui ka arvutusmudeli kalibreerimiseks. Kogutud info abil uuritakse, milline tarindi lahendus laseb vähem sooja läbi ja millise materjali kombinatsiooni korral on lahendus kõige niiskusturvalisem. 

Majale kinnitatav lisasoojustuselement on toodetud selleks, et lahendada tüüpilise Annelinna paneelmaja soojustamisega seotud väljakutsed ning mõõta lahenduse efektiivsust. Paneelile annab tugevuse puitsõrestik, paneel sisaldab soojustuskihti ning tule- ja tuuletõkke kihte. Paneeli katavad tsementkiudplaat ning Solarstone ja Roofit.Solar päikesepaneelid.  

Annelinn+ on ehitusinnovatsiooni projekt, mille abil renoveeritakse kolm 9-korruselist elamut kaasaegseteks A-energiaklassi majaks. Tervikrenoveerimine toob suure küttekulude kokkuhoiu elanikele ning on väga oluline samm Tartu teel kliimaneutraalsuse poole. 

Testpaneelide paigaldamine Mõisavahe 43 otsaseinale

Renoveerimistööde maksumuse töötuba

8. detsembril 2022 toimus Annelinn+ projekti raames kohtumine, kus osalesid projekti toel renoveerimisest huvitatud kortermajade ühistujuhid. Kohtumise eesmärk oli tutvustada renoveerimistööde hinnangulist maksumust.

Kohtumisel osalenud ühistujuhtidele anti ülevaade projekti hetkeseisust, renoveerimistöödele laekunud esmastest hinnapakkumistest ja edasistest sammudest. Lisaks julgustati osalejaid tutvuma oma maja hooneraportiga, kus on esitatud hoone tehniline ülevaatus ja lähteseisukohad renoveerimiseks. Kalkulatsiooni tööriista abil said iga maja esindajad näha, milliseks kujuneb renoveerimise hinnanguline maksumus just nende maja jaoks.

Kokkuvõte töötoast
Töötoad fotod

Projekti töötuba

Laupäeval, 17. septembril 2022 toimus Tartu K. J. Petersoni koolis projekti Annelinn+ töötuba, milles osalesid projekti toel renoveerimisest huvitatud kortermajade ühistujuhid ja elanikud. Töötuppa kutsuti iga maja esindajad, kokku osales ligi 50 elanikku. Kohtumise eesmärgiks oli ühiselt unistada, millised võiksid majad ja nende ümbrus olla pärast renoveerimise lõppu. Arutelu toimus „maailmakohviku“ meetodil, kus igas lauas arutati üht kindlat renoveerimisega seotud teemat: fassaad ja rõdud, keldrid, trepikojad, ventilatsioon ja küte ning majaümbrus. Kohalolijatel oli võimalik pakkuda nii enda lahendusi kui tutvuda olemasolevatega, sealjuures olid oodatud ka kõiksugused lennukad või vähem levinud lahendused ja ideed.

Kokkuvõte töötoast

Töötoa fotod

Infopäev Annelinnas

17. augustil 2022 toimus renoveerimise infoõhtu 6- kuni 9-kordsete Annelinna kortermajade elanikele, kes on huvitatud nutikast renoveerimisest. Ürituse avas Tartu abilinnapea Raimond Tamm, kelle sõnul on renoveerimine üks võtmetegevusi, et oma elukeskkonda paremaks muuta. Täpsemaid Annelinn+ projektis kavandatud renoveerimislahendusi tutvustasid ettevõtte KMT Prefab, Eesti Energia ning Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid. Infoõhtule kogunes kohapeal kuulama ligi 120 osalejat, lisaks oli mitukümmend kuulajat ühinenud veebi teel.

Veebiülekande salvestis
Infopäeva fotod

Pilootala elanike infopäevad

Annelinna elanikud olid märtsis 2022 oodatud infopäevadele, kus Tartu linn ja Tartu Regiooni Energiaagentuur tutvustasid 6–9-korruselistele elamutele mõeldud renoveerimise toetusvõimalusi. Infopäeval arutati renoveerimise kasusid ja riske ning Annelinna parema elukeskkonna kujundamist.

Infopäeval sai osaleda veebi teel või kohapeal Anne restoranis. Infopäevad toimusid 19., 22., 26. ja 29. märtsil. Viimane infopäev oli vene keeles.

Infopäeva esitlus
Fotod infopäevast

Viimati muudetud 14.12.2023

Projektiga seotud renoveerimisinfo

Hooneraportid

Siit leiad projektiga liitunud 10 maja hooneraportid, kus on esitatud hoone tehniline ülevaatus ja lähteseisukohad edaspidiseks renoveerimiseks.

Mõisavahe 35

Mõisavahe 36

Mõisavahe 37

Mõisavahe 38

Mõisavahe 42

Mõisavahe 43

Mõisavahe 45

Mõisavahe 47

Kaunase pst 80

Nõlvaku 15

Korteriühistu osalemine projektis

Korteriühistud, kes soovivad projektis osaleda, pidid esitama taotluse enne 30. juunit 2022.  Tähtajaks esitas taotluse kümme maja.

Projektis on võimalik osaleda ühistul omaette või koostöös naaberühistuga. Projekti käigus eelistatakse rahastamisel ühistuid, kes on esitanud ühistaotluse. Taotluse peab allkirjastama ja esitama ühistu juhatus. Projektis osalemine tuleb otsustada enne 30. juunit 2022 korteriühistu üldkoosoleku häälte enamusega.  Taotluse esitamisega hiljemalt 30. juuniks 2022 ei kaasne ühistule rahalisi kohustusi. 

Pärast taotluse esitamist koostab Tartu Regiooni Energiaagentuur koostöös ühistu juhatusega majale projekteerimis- ja ehitushanke lähteülesande, et maja renoveerimine vastaks riikliku renoveerimistoetuse taotlemise tingimustele, projekti oPEN Lab tehnilistele tingimustele ning võtaks arvesse töid, mida hoones ja selle ümbruses on vaja teha. Projekti eesmärk on tagada parim elukeskkond majas ja selle ümbruses. 

Sügisel 2022 korraldab Tartu Regiooni Energiaagentuur koostöös ühistuga projekteerimis- ja ehitushanke, mille tulemusena selgub lõplik ehituse hind. Pärast lõpliku hinna selgumist tuleb korteriühistul otsustada, kas hind heaks kiita ja renoveerimisega alustada või hind tagasi lükata.

Projekti infoleht

Viimati muudetud 12.12.2022

Projektiga seotud kasulik info

Annelinna elanike uuring

2022. aastal viidi Annelinna 9-kordsete majade pilootala elanike seas läbi küsitlus,  et uurida, kuidas ühe naabruskonna elanikud on rahul linnaosaga, oma kortermajaga ning korteriga.

Küsitlusest selgus, et ligi 60 protsenti Annelinna elanikest soovivad või pigem soovivad oma maja terviklikku renoveerimist, aga neljandik elanikest ei ole valmis selle eest täiendavalt maksma. Kõige rohkem soovitakse ventilatsioonisüsteemi uuendamist (70 protsenti peavad seda väga või pigem oluliseks), energiasäästlikke valgusteid (64 protsenti), torustiku ja radiaatorite väljavahetamist (63 protsenti), maja soojustamist (60 protsenti), maja ümbruse korrastamist (60 protsenti) ning korterisse nutikaid arvesteid ja juhtpaneele (57 protsenti).

Küsitlust viis läbi Tartu linn koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga, et uurida Annelinna elanike suhtumist oma elukeskkonda, kortermajasse, naabruskonna avalikku ruumi ning maja renoveerimisse.  

Küsitlusele vastas 507 inimest, kelles 47% olid üle 60-aastased. 42% vastajatest on kõrgharidus ja 47% kesk- või keskeriharidus.

Küsitluse kokkuvõte

Kasulikke linke

Projekt SmartEnCity

Rahvusvaheline projekt OpenLab

Paremal paneelil leiad video, kus saab järele vaadata 1. juunil 2023 Eesti Kunstiakadeemias toimunud vestlusõhtu, kus arutati valdkonna ekspertidega arhitekti positsiooni ja ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines.

Viimati muudetud 16.07.2023

Projekti Annelinn+ uudised

Projekti pressiteated

Meediakajastused

Renoveerimisega seotud uudiseid

Viimati muudetud 20.11.2023

Korduma kippuvad küsimused

Projekt Annelinn+

Mille järgi projektipiirkond valiti?

Annelinna erinevates piirkondades on renoveerimise aktiivsus varieeruv. Väiksemate kortermajade piirkonnad on aktiivsemad, suurte majadega aga passiivsemad. Annelinna tagaosas asuv Nõlvaku-Mõisavahe 6- kuni 9-korruseliste majade piirkond on terviklikult planeeritud. Seal asuvad peamised eluks vajalikud teenused ning on olemas hea ühistranspordi ühendus kesklinnaga. Sellele vaatamata on piirkonnal negatiivne maine ning rajooni rahvaarv väheneb järjepidevalt. Piirkonna maine parandamiseks ning positiivse muutuse toomiseks on oluline seda täiendavalt toetada. Pikemas perspektiivis ähvardab naabruskonda mahajäämus, sest võimekamad elanikud kolivad parema mainega piirkondadesse, kus on uued või värskelt renoveeritud kortermajad.

Kuidas saab projektiga liituda?

Projektiga saavad liituda Annelinna Nõlvaku/Mõisavahe piirkonna 6-9-korruselised kortermajad. Osalemise soovist võib anda teada Tartu Linnavalitsuse kliimaspetsialistile: Kaspar Alev, tel 524 2859, [email protected]

Kust saab projekti kohta rohkem infot?

Siia kodulehele (www.tartu.ee/annelinnpluss) on kogu projektiga seotud info koondatud.

Renoveerimine

Mille järgi hinnata, et maja peaks renoveerima hakkama?

Kui majaelanikud tunnevad ennast oma kodus ebamugavalt. See tähendab, et kas tuba ei ole piisavalt soe või on hoopis liiga palav; toas on halb õhukvaliteet ja ruum tundub umbne; korterites esineb hallitust (akende ümbruses, külmades toanurkades, vannitoas). Need ebamugavused on vahetult seotud hoone konstruktsioonidega ja halvasti toimivate tehnosüsteemidega. Maja renoveerimise peale peab hakkama mõtlema ka siis, kui elanikke häirib maja välimus ning näiteks trepikodade, keldrite ja teiste üldruumide seisukord. Majaelanikud võiksid renoveerimisele mõelda ka siis, kui korteri majanduskulu on liiga suur ja energia peale kulub ebamõistlikult palju raha.

Miks on kortermaja renoveerimine nii elanike kui ka hoone seisukohast vajalik?

Elanikele on renoveerimine kasulik elukvaliteedi parandamiseks ja energiahinnatõusust tulenevate kulude kasvu pidurdamiseks. Valdav osa kortermaju on ehitatud nõukogude ajal, mil olid piiratud ehitustehnilised võimalused ja odav energia. Renoveerimine on vajalik energia oluliseks kokkuhoiuks ning hoone kasutusea, ohutuse, probleemsete tehnosüsteemide töökindluse ja energiaefektiivsuse  tõstmiseks. Samuti vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused. 

Kumba eelistada, kas maja tervikrenoveerimist või üksikute tööde tegemist?

Kortermaja renoveerimisel peaks eelistama tervikrenoveerimist, kuna nii lühendatakse oluliselt ehitustöödega kaasnevat ebamugavat perioodi. Renoveerimistööde üheaegne teostamine tagab parema kvaliteedi ja suurema energiasäästu. Tervikrenoveerimist on võimalik rahastada ühe laenuga ja saada rekonstrueerimise toetust ka KredExilt.

Kas majade tehnilist seisundit on hinnatud?

Jah, projektis osalemise huvi üles näidanud kümnele majale on koostatud hooneraportid, mis on kättesaadavad www.tartu.ee/annelinnpluss#renoveerimine

Mis juhtub majaga, kui renoveerimistöid pidevalt edasi lükata?

Mida kauem renoveerimise alustamisega venitada, seda kallimaks lõppkokkuvõttes kujuneb selle kogumaksumus. Kindlasti sõltub see nii hoone tehnilisest seisundist kuid ka ehitusturu ja finantstingimuste hetkeolukorrast. Renoveerimata jäävate hoonete kulud sõltuvad (tõusvatest) energiahindadest ning nende turuväärtus ajas langeb. Halvimal juhul võib tekkida avariiohtlik seisund või hoone elamiskõlbmatuks muutumine.

Milliseid töid tehakse renoveerimise käigus?

Hoone säilimiseks ja parema elukeskkonna loomiseks vajalikud tööd on näiteks vee- ja kanalitorustiku väljavahetamine, drenaaži korrastamine, keldribokside uuendamine, trepikodade sanitaarremont, liftide uuendamine, korterite ligipääsetavuse parandamine, välialade ning parkla korrastamine.
Lisaks tuleb teostada energiasäästu tagavad tööd nagu sokli, välisseinte ja katuse soojustamine, akende ja uste asendamine energiasäästlikega ning energiatõhusate tehnosüsteemide väljaehitamine või lisamine. Annelinn+ projekti raames toimub välisseinte soojustamine tehases eeltoodetud elementidega ja hoonele luuakse ka uus ja kaunis väljanägemine. Lisaks paigaldatakse majale päikesepaneelid.

Mida tähendab maja renoveerimine tehases eeltoodetud soojustuselementidega?

Puitkarkassil soojustuselement ehitatakse tehasetingimustes valmis vähemalt 80% ulatuses. Selles on nii soojustus, tuule- ja aurutõkked, uued aknad, tehnosüsteemid ning lõppviimistlusega fassaad. Enne tööde algust kortermaja skaneeritakse ja mudeldatakse, et tagada paneelide sobivus konkreetsele majale. Seejärel paneelid transporditakse objektile, kus need kinnitatakse olemasoleva hoone külge.

Millised võimalikud lahendused on rõdude renoveerimisel?

Rõdude renoveerimisel on kolm võimalust. Esimene võimalus on rõdu katta soojustuselemendiga ja nii muutub rõdu köetavaks pinnaks. Teine võimalus on rõdu soojustada seestpoolt ja rõduava katta lükandklaasidega. Kolmas võimalus on katta rõdu soojustuselemendiga ja ehitada postidele uued väljaulatuvad rõdud. Kortermaja renoveerimisel valitakse üks lahendus kolmest.

Kas renoveerimise käigus vahetatakse välja ka olemasolevad liftid uute vastu?

Annelinn+ projektis pole see otseselt nõutud, kuid liikuvuse, liftide kasutusmugavuse (s.h invavahenditega liikumise) ja töökindluse parandamiseks on see soovituslik. Tehnilised võimalused selleks on olemas.

Kas renoveerimise käigus vahetatakse ka aknad? Mis saab olemasolevatest?

Kõik aknad vahetatakse uute vastu. Hoone soojustatakse tehases valmistatud soojustuselementidega. Uued aknad paigaldatakse elemendi sisse juba tehases. Vanad aknad utiliseerib ehitaja.

Kas ma saan oma aknad alles jätta, kui need on hiljuti vahetatud?

Renoveerimise käigus vahetatakse maja kõik aknad. See tagab ehitustööde kvaliteedi ja tagab maja energiatõhususe.

Kas renoveerimise käigus saab rajada ka varjumiskoha?

Saab ehitada, kui majaelanikud seda soovivad. Keldrisse kohandatud varjumiskoha lähedusse on võimalik tuua vesi ja rajada tualett. Soovitusi korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel leiate siit lehelt.

Kas renoveerimisse lähevad ka trepikojad?

Ka trepikodades tuleb tagada mõistlik sisekliima nii temperatuuri kui ka õhuvahetuse seisukohast. Projekteerimise käigus tasub kindlasti läbi mõelda, milliseid muudatusi trepikojas oodatakse (viimistlus, valgustus, kaablikanalid jms).

Kas kortermaja elanikud saavad kaasa rääkida oma maja välimuse osas?

Jah, elanikud saavad kaasa rääkida. Lõplik välimus kujuneb ühistu ja projekteerija koostöös.

Milline on maja energiatarbimine pärast renoveerimist?

Sõltuvalt hoone energiaklassi tõusust väheneb küttesoojuse tarbimine kuni 60%. Sealjuures korterite sisekliima (piisav õhuvahetus, madal süsihappegaasi määr ja ühtlane mugavustemperatuur) paraneb.

Mis juhtub elektrikuluga pärast renoveerimist?

Tulenevalt lisandunud tehnosüsteemidest (ventilatsiooniseadmed, ATS jt nõrkvooluseadmed) kortermaja elektrikulu (koos päikesepaneelide toodetuga) tervikuna reeglina natuke kasvab (sõltuvalt energiaklassi tõusust 1…-10 %). Elektritarbimine väheneb säästlikuma valgustuse jms arvelt, kuid suureneb lisandunud tehnosüsteemide ja seadmete (näiteks ventilatsioonisüsteemi) arvelt. Ilma päikesepaneelideta oleks elektrikulu kasv veel suurem, seepärast on soovitav lisaenergia tootmiseks ilma seda võrgust ostmata paigaldada hoonele päikesepaneelid. Korterisisese elektrienergia tarbimine sõltub elanike teadlikust tarbimiseks. Rohkem infot leiab "Targa maja elaniku käsiraamatust".

Kas ehitusprojekti võib lisada asju, mida toetused ei kata, kui need eraldi ära märkida?

Jah, ühistu võib omal valikul ja rahastamisel teha teisi vajalikke töid, mida ei toetata. Mõistlik oleks läbi mõelda kõik probleemsed kohad oma elamu ja kinnistu piires ning parendada need tervikrenoveerimise käigus.

Kas korterite sees tehakse ka renoveerimisega seotud töid?

Täpne tööde ulatus sõltub renoveerimisprojektis valitud lahendustest ja seni tehtud renoveerimistöödest. Korterites toimuvat mõjutavad ventilatsioonisüsteemi ehitamine, kütte- ja veetorustiku uuendamine, akende vahetus. Korteriühistu soovil on võimalik vahetada ka korterite välisuksed tulekindlate uste vastu, mis tagavad ka parema helikindluse. Sellisel juhul kaasnevad ka sellega korterisisesed tööd.

Kas renoveerimisega paraneb ka korteri helikindlus? 

Välisseinte ning akende helipidavus paraneb renoveerimise käigus, kuid korterite vaheliste sisepiirete (siseseinad ja vahelaed) helikindlus jääb muutumatuks. Korteriühistu soovil on võimalik vahetada ka kõikide korterite välisuksed tulekindlate uste vastu, mis tagavad ka paremat helikindlust.

Kas renoveerimisest tulenevad hilisemad hooldus- ja remonditööd korterites jäävad omanike enda kanda?

See sõltub  ehituslepingus kokku lepitust: ehitaja teeb reeglina hädavajalikud taastamistööd (aknapõsed, torustiku karbikud jms) ning omanikud soovivad üldjuhul lõppviimistluse ise teha. Nii on osapooltele tulemus reeglina soodsam.

Teenusepakkuja

Kuidas ja kust leida kvaliteetset tööd tegev ja usaldusväärne ehitusteenuse pakkuja?

Absoluutset garantiid pole, kuid hankes osalemiseks on vaja pakkujal täita seatud  kvalifitseerumistingimused (finantsvõimekus, tehtud tööde referentsid, ehitaja pädevus jms). Parim tulemus saavutatakse (nõudliku) tellija, tehnilise konsultandi, omanikujärelevalve ja ehitaja koostöös. Annelinn+ projektis valmistab hanke ette Annelinn+ projekti meeskond.

Mis juhtub, kui ehitaja renoveerimistööde käigus pankrotistub?

Seda riski aitab minimeerida hanke korralik ettevalmistus, kuigi lõpuni pole kõiki riske võimalik maandada. Reeglina on ohumärgid olemas juba ennetavalt, siit ka soovitus korralikuks kodutööks ja hankeks. Juriidiliselt on need protsessid seadusandlikult reguleeritud, kuid reeglina pole see protsess ei lihtne, kiire, odav ega ka tulemuslik.

Mis saab edasi, kui ehitaja ei jõua töid tähtajaks valmis?

Ehitajaga sõlmitavas lepingus tuleb fikseerida kõik tähtajad ning võimalik on lisada leppetrahvid.

Kui kaua kehtib ehitusgarantii?

Kredexi nõue on ehitajapoolne 5-aastane garantii. Eesti ehitusseadus nõuab vähemalt 2-aastast garantiid.

Kuidas käib omanikujärelevalve protsess?

Omanikujärelevalve hankimine on KredEx’i nõue ja omaniku (KÜ) kohustus. Kogu omanikujärelevalve protsess on reguleeritud majandus- ja taristuministri määrusega “Omanikujärelevalve tegemise kord”. Omanikujärelevalve kaitseb omanike huvisid ehitusprotsessis. Sõltuvalt kokkulepitust omanikujärelevalve lõppeb ehitustööde vastuvõtmisega või (eraldi tasustamisel) garantiiperioodi lõppemisega.

Ventilatsioon

Milline ventilatsioonilahendus on soovitatav paigaldada renoveeritavale majale?

Soojustehniliselt ja õhu kvaliteedi tagamiseks on hädavajalik soojustagastusega ventilatsiooni väljaehitamine, sellega säästetakse nii energiat kui tagatakse hea õhukvaliteet ööpäevaringselt kõikides korterites. Eelmainitust tulenevalt on see ka KredEx’i nõue. Lisaks tuleb igasse korterisse andur, mille järgi saavad elanikud enda ruumi CO2 taset jälgida.

Mida tähendab soojustagastusega ventilatsioon?

Soojustagastusega ventilatsioon tähendab, et korterist väljuva õhu soojust kasutatakse sissetuleva värske õhu soojendamiseks. See tagab olulise energiasäästu ruumide temperatuuri hoidmisel.

Mida toob endaga kaasa ventilatsioonisüsteemi uuendamine? Kas müratase tõuseb?

Mürataseme piirnormid on sätestatud, mida ei tohi ületada, kuid täiesti hääletut ventilatsioonisüsteemi ei ole.

Kuidas inimene saab aru, et ventilatsioon töötab õigesti?

Kõige lihtsam on jälgida korterisse paigaldatud andurilt CO2 taset. Kui see on tavalisest oluliselt kõrgem, tähendab see, et ventilatsioon ei tööta õigesti. Kui korterist kaob ventilatsiooni müra täiesti on ventilatsioon ennast keskseadmest välja lülitanud. Pärast renoveerimist toimuvad ka kõigis korterites ventilatsiooni mõõtmised ja jälgitakse, et ventilatsioon töötaks kõigis korterites õigesti.

Kas ventilatsiooni kinni keerata on võimalik?

Ei ole võimalik ja see ei ole ka lubatud. Kinni keeramine rikub ventilatsioonisüsteemi tasakaalu ja mõjutab ebasoovitavalt ka teiste korterite õhuvahetust.

Päikesepaneelid

Miks on mõistlik paigaldada majale päikesepaneelid?

Päikesepaneelide paigaldamisega on võimalik vähendada elektrikulusid. Päikesepaneelidest saadavat energiat kasutatakse kortermaja tehnosüsteemide töös hoidmiseks ja korteritele tarbimiseks. Üle jääva energia saab maha müüa, millest saadud tulu võrra vähenevadki korterite kulud energiale.

Kas päikesepaneelide paigaldamine tasub ennast ära?

Tasub küll. Suurim kasu tuleneb sellest, et enda tarbitavat elektrit ei pea võrgust ostma, seda toodavad oma maja päikesepaneelid. Suur kokkuhoid tuleb ka võrgutasude arvelt. Päikesepaneelide paigaldamine tasub ennast ära 6-10 aasta jooksul. Pärast seda hakkavad paneelid tulu tootma.

Kui suur päikesepark on mõistlik kortermajale välja ehitada?

Üldprintsiibis nii suur kui võimalik ja nii väike kui vajalik. Päikesepargi suurus sõltub hoone paigutusest ilmakaarte ja teiste naaberhoonete suhtes, ehituslikest eripäradest, elektrivõrgu läbilaskevõimest, hoone energiabilansist ja omanike valmisolekust üle minna elektri ühisostule. Optimaalne ja tasakaalustatud lahendus selgub projekteerimise käigus. Kõige kasulikum on kogu kohapeal toodetud elekter kohapeal ka ära tarbida.

Millist hooldamist päikesepaneelid edaspidi vajavad?

Reeglina päikesepaneelid spetsiifilist hooldust ei vaja - see on elektrikäidu osa. Muu teeb ära loodus ise - sulatab lume ja peseb pinna puhtaks. Samas on soovitav süsteemi regulaarselt seirata, et ebakõlade tekkimisel need kiiresti avastada ning vea kõrvaldamiseks vajalik hooldus või teenus tellida.

Kellele kuulub päikesejaamale lisatav aku ja kes vastutab selle hoolduse eest?

Hoonesse paigaldatav akusüsteem kuulub projekti partnerile Eesti Energiale. Eesti Energia vastutab selle jooksva juhtimise, hoolduse ja hilisema utiliseerimise eest. Eesti Energia ostab KÜ-lt elektrit, et seda hiljem KÜ-le tagasi müüa. Salvestist ostetud elektrile ei rakendata võrgutasusid, mis tähendab, et KÜ võidab võrgutasude arvelt.

Mis muutub maja jaoks kui akude eluiga läbi saab?

Akude kestvus sõltub laadimise-tühjenemise tsüklitest. Eeldatava praktika põhjal on akude prognoositav eluiga 15+ aastat. Akude eluea lõppedes on võimalik asendada akumoodulid uute vastu ning alustada uue elutsükliga või utiliseerida terve salvesti.

Mis on elektri ühisost? Kuidas mõjutab elektri ühisostule üleminek edaspidi elektriarveid?

Elektri ühisostu korral on korteriühistul üks mõõtepunkt, mis on liidetud jaotusvõrgu teenust pakkuva ettevõttega. Sellisel juhul on ühistul sõlmitud elektrimüügileping maja kogu elektri tarbimise katmiseks, mis sisaldab ka iga üksiku korteri tarbimist ja ühistu ise jagab kulu korterite vahel korteri tarbimise alusel. Elektripaketi ning bilansihalduri valiku teeb tervele korteriühistule juhatus. KÜ-le jääb alati õigus bilansihaldurit vahetada.

Rahastamine

Milliseid kulusid katavad KredExi ja Annelinn+ toetused?

KredExi toetatavad on nii  energiasäästuga seotud tööd, kui ka teised hoone eluea kasvuks ning elanike elukvaliteedi tõstmiseks vajalikud tööd. Tartu linna toetus rakendub projektis osalevate hoonete renoveerimistöödele, mille tulemusena hoone renoveeritakse tehases eeltoodetud soojustuselementidega energiaklassi A vastavalt Annelinn+ projekti tingimustele. Eelmises voorus toetatavaid töid saab lugeda määrusest (11.03.2023).

Kuidas muutuvad mu sooja- ja elektrikulud pärast renoveerimist?

Pärast renoveerimist soojakulud vähenevad, sõltuvalt hoone algsest seisundist on praktikas  saavutatud kuni 60 % soojusenergia kokkuhoid. Korteri elektrienergia kulu jääb valdavalt samaks või kui kasvab, siis korteris lisanduvate kodumasinate ja seadmete arvelt.

Kuidas muutuvad mu finantskulud pärast renoveerimist?

Kui pärast renoveerimist soojakulud vähenevad, siis pangalaenu (panga marginaal + euribor) võrra igakuised maksed suurenevad, mis sõltuvad korteri pindalast, renoveerimiseks võetud laenu suurusest, tagasimakse perioodi pikkusest ja laenu intressidest.
Kuna renoveerimata kortermajas kogutakse reeglina  erinevate avarii- ja hooldustööde tarbeks vähemal või suuremal määral remondifondi, siis pärast renoveerimist on selle vajadus minimaalne. Seepärast tuleks pangalaenu võtta mitte kuluna, vaid korteriomanike ühise investeeringuna tulevikku.

Kuidas jaotatakse soojusenergia kulu korterite vahel?

Soojusenergia kulu jaotamine on ühistu otsustada.

Kas renoveerimise järgselt kaasneb edaspidiseid kulusid?

Pärast renoveerimist kaasnevad regulaarsed tehnosüsteemide hoolduskulud.

Kui suure väljaminekuga peaks ühistu arvestama projekteerija/tehnilise konsultandi palkamisel? Kas KredEx hüvitab need kulud?

KredEx toetab nii projekteerimist kui ka tehnilise konsultandi palkamist 50% toetusmääraga. Lisaks on sama toetusmääraga toetatav omaniku järelevalve palkamine.

Kellele kuulub renoveerimislaen? Mis saab laenust, kui korter maha müüa? Kas laen saab olema potentsiaalsele ostjale takistuseks?

Laenu võtab korteriühistu. Korteri omaniku vahetusega kandub laenumaksete tasumise kohustus üle uuele omanikule. Laenu osamakse kajastatakse korteriühistu väljastataval teenuste arvel. Ostes laenukohustusega korterit on ostjal küll lisakulud, kuid selle võrra madalamad igapäevased kulud.

Kas ma saan oma laenu osa koheselt ära tasuda?

Kui korteriomanikul on soov oma korteri suurusele vastav renoveerimistööde maksumus koheselt ära maksta, siis on see võimalik. Oluline on varasem kokkulepe korteriühistuga. Korteriühistu võetav laenusumma jääb selle võrra väiksemaks ning antud korteri igakuistel teenuste arvetel ei kajastata laenu tagasimakset.

Kuidas mõjutab euribori tõus korteriühistu renoveerimislaenu?

Tulenevalt laenutingimustest mõjutab otseselt - pangaintressid on Eestis seotud euriboriga, mis ajas muutub ja kujundab igakuist makset. Euribor on majandusteooria järgi tsükliline ehk tõusule järgneb alati langus.

Koduautomaatika

Miks peaks meie maja renoveerima, kui oleme sisekliimaga rahul, kommunaalkulud on mõistlikud ja enamus elanikke elavad toimetuleku piiril?

Kortermaja koosneb paljudest korteritest, renoveerimata kortermaja ruumide sisekliima sõltub korterite asukohast. Ühes korteris võib olla hea sisekliima, aga naabril ei pruugi nii olla. Majasisene suhtlus naabrite ja ühistuga on oluline, et selgitada välja maja tervikolukord. Korterites erinevat ebaühtlast sisekliimat on võimalik ühtlustada renoveerimisega, millega kaasneb ka energia kokkuhoid.

Kui turvaline on üheksakordse maja renoveerimine eeltoodetud elementidega?

Viiekordsete majade praktikast lähtuvalt on turvaline. Konstruktsioonide kandevõime uuringutega tegelevad Tallinna Tehnikaülikool teadlased. Elemendi prototüüp koos kinnituslahendusega on katsetamiseks ja vaatlemiseks paigaldatud Mõisavahe 43 seinale.

Millist kasu ühistu sellest saab, et majja tuleb Eesti Energiale kuuluv akupank?

Suurim kasu on, et tundidel kui päike ei paista või jääb omatoodetud elektrienergiast puudu, saab akupangast sinna salvestatud päikeseenergiat tarbida võrgu, aktsiisi ja käibemaksuta. Kõik akuga seotud kulud (sh hoolduskulud) jäävad Eesti Energia kanda.

Mis süsteemid jäävad tööle, kui elekter ära läheb?

Hoone renoveerimisel on võimalik eraldada elektrisüsteemis kriitilised elektritarbijad mittekriitilistest tarbijatest. Nii on võimalus elektrikatkestuste ajal akuga toita kriitilisi tarbijaid. Tänu akupangale jäävad teatud perioodiks tööle elutähtsad tehnosüsteemid: soojavarustus, ventilatsioon ja avariivalgustus.

Viimati muudetud 06.07.2023